Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sepis lisab kodule isikupära
Voodi. Lühter. Söögiriistad jõuluaegseks lumepiknikuks. Värav. Veinipudelihoidja. Kardinapuu rõngad.
Kui tegu oleks populaarse telemänguga, mille eesmärgiks on leida segipaisatud sõnadele ühine nimetaja, võiks arvaja segadusse sattuda. Kuigi ? vastus keerulisele küsimustele on nagu ikka ootamatult lihtne ? sepp meisterdab valmis kõik ülalnimetatu.
Päeval, mil lähen külla Peter Rossi sepikotta Keilas, valitseb ruumides kolimisjärgne meeleolu. Kõik on uus ja läikiv, tegijaile endilegi pisut võõras. Aga rõõmustavalt võõras: ?Alles seadistame masinaid. Hetkel on siin Eesti suurim ja kaasaegseima sisustusega sepikoda,? sõnab Peter Ross rahulolevalt. Uhkeid tööruume ja tööliste olmeruume uudistades ei ole selles mingit kahtlust.
?Mõnikord arvatakse, et tüüpiline sepp on hästi suurt kasvu ja meeldivalt vindine tegelane, kes võtab rauakänkra ja proovib sealt midagi välja toksida,? arutleb firma tootmisjuht Tauro Pungas. ?Tegelik elu tähendab seda, et asja juures tuleb mõttega olla: mida teha, millal teha, kuidas ja millise tehnoloogiaga teha. Väiketootmises peab igaüks kaasa mõtlema ja iga tootmisnüanss paigas olema.?
Peter Rossi kinnitusel algab ettevõttes tegutsevate seppade tööpäev juba kell kaheksa hommikul. Tööriided selga, tuli alla. ?Enamik meie seppadest on õpetust saanud siin kohapeal,? sõnab ta. ?Meie isegi jõudsime selle ameti juurde suhteliselt juhuslikult, Tõnu on metallitehnoloogia haridusega, mina näiteks hoopis muusiku omaga.?
Ka Tauro kinnitusel õpetatakse sepakunsti küll nii EKAs, Tartus kui ka Vana-Vigalas, ent millegipärast on suur osa tegutsejaist ise ameti juurde jõudnud. ?Tegelikult võtaksime hea meelega enda juurde rohkem asjalikke praktikante, kui ainult huvilisi oleks,? sõnab ta.
Mõistagi huvitab mind ka tellimisprotsess ? et mis moodi sepistatud riiuliotsa ostu ikkagi planeerida. Mõistagi algab kõik ideest, kavandamine on seejuures kahesuunaline: koos tellijaga räägitakse läbi idee, millest omakorda sünnivad kujundus ja kavand. ?Saritoodangus olevad tooted on müügil näiteks firma esindussalongis Sepa ÄriOlevimäel, seal asju vaadates tekib sageli mõtteid, milline võiks olla lahendus,? sõnab Peter Ross. ?Palju tullakse ka internetist välja prinditud piltidega, mis ideele tõuke on andnud. Üks reegel meil siiski on ? kui inimene on üles pildistanud mõne konkurendi toote ja soovib, et me teeksime samasuguse, siis saadame ta pigem sinna edasi. Sepistööna saab ju valmistada väga erinevaid esemeid, isikupärast ja eristuvat suudab toota iga pühendunud tegija.?
Seppade kinnitusel on põhimõtteliselt pea kõik ideed siiski teostatavad, meenuvad vaid paar juhust, kus soovid olid ebarealistlikud. Väiksemad esemed valmivad üldjuhul paari-kolme nädalaga, mahukamate tellimuste täitmiseks tuleb kliendil pisut enam aega varuda.