• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Fondiosakutega premeerimine kasvatab töötajate lojaalsust

    Fondiosakutega premeerimine on Eestis vähelevinud, kuid mujal maailmas töötajate firmaga sidumiseks laialt kasutatav meetod, mis suurendab töötajate lojaalsust firmale, ütles Soraineni advokaadibüroos personali motiveerimisega tegelev büroojuht Kristiina Härms.
    Töötajate fondi paigutatud boonust ei saa inimene kasutada enne kümne aasta möödumist. See summa investeeritakse intressitoodetesse või muudesse turvalistesse investeerimistoodetesse ja töötajal on võimalus see raha koos intressidega kätte saada kümne aasta pärast. Kui väga vaja, saab ka viie aasta möödudes osa oma osakutest välja võtta, kuid siis kaotab töötaja ülejäänud osakud, rääkis Härms. Juhul, kui töötaja lahkub firmast, jäävad tema osakud firmale.
    Boonuse suurus on kuni üks kuupalk. Alused, mille järgi hinnatakse konkreetse töötaja boonuse suurust, on sõltuvalt ametist erinevad. Advokaatidel on põhiline teadmiste jagamine, seda nii firmasisestes koostöövõrgustikes ja töögruppides kui ka majaväliselt kas loengute pidamine või artiklite avaldamine. Sekretäridel hinnatakse atesteerimise käigus nende kutseoskusi ja selle tulemusel otsustatakse nende boonuse suurus.
    Härmsi sõnul on senini kõik büroo töötajad saanud fondi tegutsemise kolme aasta jooksul mingi osaku fondis. ?Me oleme väärtustanud sellega eelkõige lojaalsust ? seda, et inimene on meil juba nii kaua töötanud ja innustame teda edasi töötama,? selgitas Härms.
    Soraineni advokaadibüroo vandeadvokaat Carri Ginter ütles, et igapäevases töös tunnetab ta käegakatsutavamaid motivaatoreid rohkem kui seda töötajate fondi boonust. ?See fond on nagu kingitus, mis tuleb lõpuks üllatusena,? märkis Ginter.
    Advokaadina tähtsustas Ginter eelkõige isiklikku koolituseelarvet ? üks kuni poolteist kuupalka, mille raames oma kutseoskusi täiendada; võimalust käia end värskendamas välislähetuses; spordieelarvet oma füüsiliseks vormishoidmiseks ja igakuiseid büroo ühisüritusi peredele.
    ?Ühisüritustel tekib perel usaldus sinu töökoha vastu ja nad tunnevad, et ka neist hoolitakse, sellest tulenevalt on nad huvitatud, et sa selles firmas edasi töötaksid,? rääkis Ginter.
    Balti Spoon OÜ personalijuht Helo Tamm leidis, et see meetod on hea esma- ja kesktasandi juhtide ja spetsialistide motiveerimiseks, lihttööliste puhul see ei annaks efekti.
    Tööandja peab selle fondi väljamaksetelt tasuma tulumaksu ja sotsiaalmaksu, ütles IMG vanemjurist Ranno Tingas.
    ?Maksustamise seisukohalt on oluline, kelle nimel see fond on ja millal töötaja saab sealt hüvesid,? selgitas Tingas. ?Kui fond on tööandja nimel, siis sellise fondi loomine veel maksuprobleeme ei tekita. Küll aga loetakse tööandja poolt rahaliste väljamaksete tegemine sellisest fondist töötasuks.?
    Kui töötajale antakse hiljem üle tasuta või soodushinnaga fondi paigutatud väärtpaberid, siis loetakse see Tingase sõnul erisoodustuseks.
    Sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest on Tingase sõnul võimalusi ka väiksema maksukoormusega töötajaid motiveerida, kuid siis võib puuduseks olla tehingu struktuuri keerulisus või võib kannatada soovitud eesmärk ? siduda töötajaid pikaajaliselt.
    Nii erisoodustuste tegemisel kui ka palga väljamaksmisel lähtutakse nn kassapõhisest printsiibist. See tähendab, et maksukohustuse tekkimiseks on vaja, et väljamakse töötajale oleks juba tehtud või erisoodustusena pakutav üle antud. Enne seda ei ole võimalik maksustada ei palgatulu ega erisoodustusi. Ka ei maksustata palgatuluna enam väljamakseid nn boonusfondist, kui sissemakseid fondi on maksustatud erisoodustusena.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).