ÄP fototoimetus • 5. detsember 2005 kell 22:00

Ametnikul poole miljoni krooni pistise kahtlus

Lisaks süüdistatakse Orusaart ametialases võltsimises. Tegemist on seni suurima tõendatud altkäemaksu summaga, mida taheti korraga üle anda, teatas prokuratuur.

Kahtlustuse kohaselt küsis Orusaar õppehoone tehniliseks komplekteerimiseks korraldatud riigihankel osalenud osaühingu juhatuse liikmetelt pool miljonit krooni altkäemaksu. Vastutasuks lubas Orusaar kindlustada, et nimetatud osaühing tunnistatakse riigihanke pakkumismenetluses võitjaks. Haridusasutus sõlmiski osaühinguga hankelepingu.

Orusaar ettepanekul suurendati seejärel tagantjärele ebaseaduslikult osaühingu poolt tehtud riigihanke pakkumise hinda poole miljoni krooni võrra ehk küsitud altkäemaksu summa ulatuses. Ebaseaduslike kokkulepete tulemusena tasus haridusasutus seega osaühingule soetatud seadmete eest esialgsest pakkumisest 500 000 krooni võrra suurema summa.

Kohtueelsel uurimisel kogutud tõendite kohaselt lasi Orusaar enamtasutud summa varjamiseks koostada läbi tuttava ettevõtte 500 000 krooni ulatuses fiktiivseid arveid ning lasi toimetada arved tasumiseks hankelepingu sõlminud osaühingule. Altkäemaksuks mõeldud raha pidi Orusaar kätte saama pärast seda, kui osaühing on kandnud raha fiktiivsete arvete alusel tema tuttava ettevõtte pangakontole.

Altkäemaksuraha Orusaar enda valdusesse siiski ei saanud, kuna kaitsepolitseiameti töötajad pidasid ta käesoleva aasta novembri lõpus kinni enne, kui raha jõuti fiktiivsete arvete alusel üle kanda.

Samuti kahtlustatakse Orusaart selles, et võttes haridusasutuse tarvis tehtavate ehitustööde teostamiseks hinnapakkumist ühelt aktsiaseltsilt, tegi ta ettevõtte projektijuhile ettepaneku, et tagab tööde teostamiseks lepingu sõlmimise just selle aktsiaseltsiga, kui viimane teeb vastutasuks tehnilisi töid temale kuuluvas elukohas.

Kriminaalmenetlust juhtiv Põhja ringkonnaprokurör Natalia Miilvee ütles, et tegemist on teadaolevalt suurima avastatud ja tõendatud altkäemaksu summaga, mis taheti korraga üle anda. ?Kahjuks on tegemist järjekordse rikkumisega riigihanke pakkumismenetluse läbiviimisel, mis annab tõsise signaali, et riigihangete menetluse kontrollmehhanismide toimimisele tuleb pöörata senisest veelgi suuremat tähelepanu,? ütles Miilvee. ?Praktika näitab, et lubamatult lihtne on läbi viia ja peita ebaseaduslikke toiminguid riigihanke menetluses,? märkis Miilvee.

Autor: ÄP

Hetkel kuum