Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börsiülevaade: Tallinkist võib saada rahvaaktsia

    Kui Eesti väikeinvestorid kiiresti Tallinki aktsiaid peale börsile tulekut müüma ei tõtta võib laevanduskontseri väärtpaberist saada ehtne rahvaaktsia.

    Tallinki aktsiaid esmaemissioonist märkinud üle 16000 Eesti väikeaktsionäri on meeletu kogus, arvestades et Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil oli 1. detsembri seisuga üldse väärtpaberikontosid, mille oli Tallinna börsil noteeritud aktsiaid, kõigest 12 368.
    Kas Tallinkist saab rahvaaktsia sõltub paljuski ka Tallinna börsi teiste aktsiate kui ka Eesti ja tema lähinaabrite majanduse käekäigust.
    Peamine on aga ikkagi Tallinki enda käekäik. Investorite hoidmise ja suurendamise märksõnad on iseenesest väga lihtsad. Kasvata käivet ja kasumit. Siis tuntakse sinu vastu ka huvi ning sul on lai investorite baas.
    Eesti Telekom, millel oli pärast 1999. aasta veebruari korraldatud emissiooni üle 8100 aktsionäri, on kaotanud praeguseks üle 5000 omaniku. Ühelt poolt võib-olla on selle taga kindlasti TeliaSonera, mis juba pikka aega on püüdnud ettevõtet börsilt viia, teisalt aga Eesti Telekomi suhteliselt igavad ja stabiilsed majandusnäitajad, mis ei lase väärtpaberihinnal suurt enam kosuda.
    Tallinki puhul on väikseks miinuseks vaid see, et 16000 kohaliku aktsionäri sai kõigest 417 miljoni krooni eest aktsiaid, mis moodustab vaid 3,7% Tallinki aktsiapakist. Tegemist on kogusega, mis võiks olla Tallinki paras esimese börsipäeva päevakäive ja mis ei anna aktsionäride koosolekul mingit sõnaõigust.
    Samas märkisid kohalikud väikeinvestorid Tallinki aktsiaid 1,4 miljardi eest.
    Seetõttu võiks oletada, et sellest miljardist kroonist, mille eest Tallinki aktsiaid taheti saada aga ei saadud, võib osa liikuda siiski otse börsile ning hoida turu õhustiku lähiajal pigem positiivse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
"Tunnen, et on vaja telefon kätte võtta... ja kukun jälle töösse!"
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Ferrari kutsub tagasi 23 000 sõidukit
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Nädala lood: suures skeemis paljastati Eesti firma, elekter kallineb hoogsalt edasi
Selle nädala olulisematest sündmustest tasub esile tuua üks rahvusvaheline skeem, mille paljastamisel tuli esile ka Eesti firma. Lisaks ei saanud mööda energeetikast, sest tuleval talvel ähvardab elektri hind tõusta selgelt kõrgemale, kui oli suvine hinnatipp.
Selle nädala olulisematest sündmustest tasub esile tuua üks rahvusvaheline skeem, mille paljastamisel tuli esile ka Eesti firma. Lisaks ei saanud mööda energeetikast, sest tuleval talvel ähvardab elektri hind tõusta selgelt kõrgemale, kui oli suvine hinnatipp.
Paar miljonit kilo maasikaid mädaneb Soomes põllule
Ukraina sõja põhjustatud tööjõuprobleem on peapõhjus, miks hulk maasikaid Soomes põllule on jäänud, kohati on ka vihmad maasikakorjamist takistanud, kirjutab Yle uudisteportaal.
Ukraina sõja põhjustatud tööjõuprobleem on peapõhjus, miks hulk maasikaid Soomes põllule on jäänud, kohati on ka vihmad maasikakorjamist takistanud, kirjutab Yle uudisteportaal.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.