Rikaste edetabeli anomaaliad

Hea kolleeg Sulev Vedler juhib viimases Eesti Ekspressis tähelepanu kummalistele tõusudele ja langustele Äripäeva koostatud rikaste pingereas. Kuid nagu ta isegi lõpuks audiitori abiga järeldusele jõuab, saavad need tõusud ja langused alguse majandusaruannetest.

Aastast aastasse tuhandeid aastaaruandeid lugedes ja neid uurides olen ikka ja jälle imestanud, kuivõrd erinevatest põhimõtetes on nende koostamisel lähtutud. Ehkki kõik võtavad aluseks raamatupidamise hea tava ning seadustatud reeglistiku.

Vaatamegi esiti enim kõneainet pakkunud Margus Kangro tõusu teisele kohale rikaste edetabelis. Suurima panuse Kangrole kuuluva osaühingu Alvekor kasumisse annab Viru Keemia Grupp. Kui Alvekori 2004. aasta aruandes on Viru Keemia Grupis omandatud 23,59protsendilise osaluse bilansiliseks maksumuseks hinnatud 249,3 miljonit krooni, siis tema kaasaktsionärile Priit Piilmannile kuuluv OÜ Tristen Trade on oma 36protsendilise osaluse maksumuseks sellessamas Viru Keemia Grupis hinnanud 104,6 miljonile kroonile.

Anomaalia tekitas siin tõepoolest Ida-Virumaa keemiaettevõtte põhivara ümberhindlus, mis kergitas omakapitali tervelt 714 miljoni krooni võrra ja millele Vedlerit nõustanud audiitor ka õigesti osutas. Kui Kangro oli seda arvesse võtnud, siis Piilmann mitte. Sestap ka põhjus, miks Piilmann pingereas Kangrost tahapoole jäi. Vastasel korral kerkinuks Piilmann pingerea esinumbriks.

Kohe tekib aga küsimus: kas praeguse esimese mehe Toomas Annuse suurosalusel tegutsevad firmad on kehvemad kui Piilmanni omad. Ehk siis, kas Viru Keemia Grupp on väärtuslikum ettevõte kui Merko Grupp ? börsifirma Merko Ehitus suuraktsionär ja E.L.L. Kinnisvara ainuomanik?

Vaatame taas bilansse. Mer-ko Grupi omakapital oli 2004. aasta lõpuks 1,19 ja Viru Keemial 1,05 miljardit krooni. Esimene teenis 366,5 ja teine 121 miljonit krooni puhaskasumit. Seega peaks Merko Grupp igati etem ja Annus kindlalt eespool olema, seda enam, et Annuse osalus Merko Grupis on suurem kui Piilmanni osalus Viru Keemias? Ongi etem, kuid korrektiivid viib sisse asjaolu, et Annus on Merko Grupi vahetu aktsionär, Piilmann ja Kangro aga läbi oma osaühingute Viru Keemia kaudsed aktsionärid. Ja siin oleneb paljuski juba sellest, kuidas keegi oma raamatupidamist korraldab.

Hea näide erinevate metoodikate võimalustest on NG Investeeringute suuromaniku NG Kapitali üks neljast aktsionärist. Andres Järvingu omanduses olev OÜ Probus on NG Kapitali osa väärtuseks hinnanud 67 miljonit krooni. Kolm ülejäänut aga ? Indrek Vanaselja pärijate, Enn Kunila ja Jüri Käo osaühingud aga 90,5 miljonile kroonile. Seejuures kõigile neljale kuulub täpselt 25 protsenti NG Kapitalist.

Selliseid näiteid võib tuua sadu. Olgu või Tallinna Piimatööstuse nõukogu liikmele Heino Priimägile kuuluv OÜ Vipes Invest, mille aruandes on 1,2 miljonit Tallinna Piimatööstuse aktsiat kajastatud juba aastaid jääva suurusena soetamishinnas ? 12 miljonit krooni (ehk 10 krooni aktsia kohta).

Samal ajal on Oliver Kruuda oma osaühingu Linderin Grupp aruandes hinnanud piimatööstuse ühe aktsia hinnaks 11,91 krooni ning lühiajaliselt piimatööstuse aktsiaid omandanud Mati Tusov osaühingus Averon Varahaldus 14,94 krooni. Seejuures väärtuspäev oli kõigil üks ? 31. detsember 2004.

Neid erisusi võib loetlema jäädagi. Tegureid, mis mõjutavad ühe või teise miljonäri kohta edetabelis, on loomulikult teisigi. Ühed olulisemad on ühekordsed osaluste müügid ja erakorralised tulud, mis võivad ettevõtte puhaskasumit (ning ka kohta edetabelis) kordades kergitada (näiteks endised Sylvesteri omanikud). Või siis nende erakorraliste tulude ärajäämine kohta langetada (nagu juhtub Kangroga järgmisel aastal).

Uue aasta tabelile mõeldes on ilmselt ühed suuremad kukkujad ka eraisikuna Hansapangas suurosalust omanud investorid (näiteks Tiina Mõis). Aga ka panga aktsiaid firmade kaudu omanud miljonärid (näiteks Toomas Sildmäe ja Heldur Meerits). Pealegi kui nad kogu teenitud raha enam Eestis nähtavatesse aktsiaosalustesse ei paiguta, jääb ka nende varanduslik seis Äripäeva (samuti teiste huviliste) ees saladuseks. See ei tähenda aga kaugeltki, et nad oleksid oluliselt vaesemaks jäänud.

Lõpetuseks ka Hillar Tederist, keda peetakse Eesti üheks rikkamaks, kuid kes oli tabelis alles teise saja lõpuotsas. Põhjus on lihtne ja proosaline: arvesse on võetud ainult Eestis registreeritud firmad, sest mujale meie käed ei ulatu. Ka Venemaale mitte, kus Teder juba aastaid oma põhiäri ajab. Et Teder on võtnud nõuks siinset vara järjest müüa, võib juhtuda, et aasta pärast on ta veel tagapool, ehkki üheks rikkaimaks jääb ta loodetavasti ka edaspidi. Rikaste tabelit tuleb võtta just sellisena, nagu ta on mõeldud ? kui ühe hetke fikseerijat.

Alati võib muidugi vaielda jõukuse arvutamise metoodika üle, aga see on juba hoopis teine jutt. Kui kellelgi on välja pakkuda mõni täpsem meetod, andku endast kohe märku.