Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kandev puit tuleb hoolega sorteerida

    Tegelikult polegi pruss midagi muud kui neljast küljest pinnatud palk. Oma nelinurkse ristlõike tõttu on prusse palkidest hulga lihtsam kasutada hoone seinte sõrestiku, laetalade, sarikate jt kandesõlmede materjalina.
    Tavaline pruss võib samas tihti olla mitmete defektidega, mis konstruktsioonis ei ole lubatavad, kuid kujunduses lausa ihaldatavad, näiteks keerdkasvudest läbistatud puit, mis kuivades prussi vinti keerab. Samuti tuule, külma või kiirustatud kuivatamisega tekkinud ringpraod, mis konstruktsioonis kahjustavad prussi kandeomadusi.
    Siseruumides saab prusse eksponeerida trepikandjatena, laetaladena, tugipostidena, ukselengi ääristusena jne. Hööveldatud puitu saab katta kas värvitu või ka tooniva puidukaitsevahendiga, et paremini tuua esile prussi looduslikku puidu tekstuuri ja sära. Samuti peetakse kauniks oksakohtadega hööveldatud prussi.
    Konstruktsiooniks sobivat puitu valides tuleks oksakohtadega prusse siiski vältida, sest selle kandevõime on väiksem. Väga halvad on ka eraldunud oksakohad, kust oksajupid välja pudenevad, või ka mädanik, mardika- või tõuguaugud, vaigu- või koorepesad, samuti sinavusega või lausa hallitusega kahjustatud prussid. Selliste apsakate vältimiseks kasutatakse ehituspuidu müügikohtades tugevussorteerimist, kus igale prussile kantakse peale tugevusklassi markeeriv tempel. Kindlasti tuleb konstruktsioonide juures eelistada kambris kuivatatud 18?20% niiskustasemega prusse. Puitsõrestikmaja alumises vöös ja väliskonstruktsioonides on soovitav sügavimmutatud puit.
    Eestis müüdavatel vaakummeetodil immutatud prussidele on tihti omane rohekas värvus. ASi Puumarket Männiku tee müügiesinduse müügispetsialisti Urmas Stepanovi kinnitusel on meil levinud H 3 rohelise värvusega immutus, mis on arseeni- ja kroomivaba ning seetõttu teistest immutustest tervisele ohutum. ?Kasutatakse ka pruunimmutust, mis on värvilt teine. Roheline immutus ja pruunimmutus siseruumidesse siiski ei sobi. Prussi lõikamisel tuleb kindlasti ka otsad immutada, mida võib vabalt igaüks ise pintsliga teha,? selgitab Stepanov.
    Soovides eksponeerida prusside naturaalset pinda näiteks sarikaotstena või rõdu väljaulatuvate sõlmedena, tuleb see kaitsta värvitu puidukaitsevahendiga.
    TTÜ ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli lektori Anne Lannese sõnul on 100×200mm ristlõikega prusside puhul ühemeetrine üleulatus konstruktsioonis üldiselt piisav. ?Alati võib kindluse mõttes kasutada pigem toekamat lahendust,? soovitab Lannes.
    Sillete puhul üle 3,3 meetri soovitatakse parema kandvuse ja jäikuse nimel kasutada liimpuitu või spoonkihtpuitu või jämedaid 100×200mm prusse.
    Prussiks sobivateks puuliikideks on Eestis kuusk ja mänd, vähesel määral kasutatakse ka lehist. Levinuimaks jääb seejuures kuusk, mis peab välistingimustes paremini vastu niiskusele ja löökidele, lisaks hoiab kuusk paremini ka värvi peal. Mänd sobib rohkem sisetingimustesse ja kohtadesse, kus on vajalik peenem töötlus.
    Puitprussi hind sõltub niiskustasemest ja jämedusest. ASi Puumarket koduleheküljel maksavad kuivatatud immutamata prussid ristlõikega 50×100 mm 16,25 kr/jm ja ristlõikega 50×150 mm 24,35 kr/jm.
    ASi Puumarket Männiku tee müügiesinduse müügispetsialist Urmas Stepanov kinnitab, et püsiklientidele pakutakse ka allahindlusi. ?Et kliendiks saada, peab üks ost olema vähemalt 5000 krooni,? sõnab ta.
    TTÜ ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli lektori Anne Lannese sõnul tuleb kauplusest ehituskohale toodud prussid hoolikalt ladustada, sest muidu tõmbuvad need juba 3?4 päeva möödudes kaardu ja on ehitusel raskesti kasutatavad. Lisaks toob korralikult ladustamata jätmine maapinna niiskusest põhjustatud hallituse ja seenhaigused, mis kasutamisel levivad terves hoones.
    Õigel ladustamisel paigaldatakse prussid minimaalselt 20 cm kõrgusele maapinnast kividele nii, et kivide ja prusside vahel on puulipid. Iga prussirea vahel olgu samuti puulipid ja igas reas prusside vahel ca 2?4cm vahed.
    Ladustatud prussid tuleb pealt katta veekindla kattega, mis omakorda on alt tuulduv. Siin tuleks eelistada kõvakatteid, millele omakorda anda vähemalt 10° kalle sademevee ärajuhtimiseks. Selliselt ladustatud prussid võivad vabalt seista aastaid.
    Puidu eelistamist ehituses on tinginud selle lihtne kättesaadavus ja töödeldavus. Liiatigi ilmneb, et sama kaalu puhul on puidust pruss terastalast üle kahe korra vastupidavam tõmbele. Seega on näiteks prussidest konstruktsioonid mitu korda kergemad kui terasest või raudbetoonist tehtud.
    Puitu võrreldakse ka betooni margiga 300. Tõmbetugevuselt on puitpruss betoonist aga üle kümne korra tugevam. Lisaks ei saa mööda vaadata ka soojapidavusest, mis puitseina puhul on betoonseinast ligi 12 korda parem.
    Väga levinud on prusside kasutamine puitsõrestikseinte põhikomponentidena. Selline seinakonstruktsioon pakub laia võimalust seina soojapidavuse lahendamise vallas. Sama käib võrreldes teiste materjalidega ka puidust konstruktsioonide kohta.
    TTÜ ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli dotsent Lennart Sasi kinnitab, et oluline on, kuidas saavutada vajalik soojapidavus. ?Puidu puhul on külmasillad siiski väiksemad ja puitkonsoolidega saab mängida lõbusamalt,? sõnab Lennart Sasi.
    Erinevalt tavaarusaamast ilmneb, et puit on tulekindlam kui kaitsmata teras. Näiteks juba 600kraadises kuumuses minetab terastala 2/3 oma tugevusest ja hakkab looka vajuma. Seevastu puitpruss ainult pruunistub ja säilitab tänu oma väga väiksele soojajuhtivusele algse kandevõime.
    Kunagi USAs tehtud põlemiskatses varisesid teraspostid 16?20 minuti möödudes, puitpostid alles 40?45 minuti pärast. Tänapäeval on näiteks USAs puit elamuehituses levinuim materjal. Põhjamaades on puitmajade osatähtsus kõigi majade hulgas 80%.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüüs: sügis tööstuses võib kujuneda suheliselt ebameeldivaks
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Nvidia pettumuse valmistanud prognoos pani aktsia kiiresti kukkuma
Nvidia teise kvartali käibeprognoos jäi ootustele miljardi dollariga alla, mis valmistas investoritele negatiivse üllatuse. See on järjekordne tõend selle kohta, et nõudlus elektroonika osade järele on pärast kaks aastat kestnud buumi jahenemas.
Nvidia teise kvartali käibeprognoos jäi ootustele miljardi dollariga alla, mis valmistas investoritele negatiivse üllatuse. See on järjekordne tõend selle kohta, et nõudlus elektroonika osade järele on pärast kaks aastat kestnud buumi jahenemas.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Leedu vedajad hädas riiulifirmadest tööjõuvahendajatega
Leedus registreeritud riiulifirmad palkavad aina enam tööle veokijuhte kolmandate riikidest, kellele antakse Leedu elamis- ja tööluba, kuid tegelikult hakkavad nad tööle hoopis Saksamaa ja Belgia firmades. Selline skeem ajab Leedu veokijuhtide kvoodi kiiresti lõhki ja riigi enda ettevõtjad jäävad roolikeerajateta.
Leedus registreeritud riiulifirmad palkavad aina enam tööle veokijuhte kolmandate riikidest, kellele antakse Leedu elamis- ja tööluba, kuid tegelikult hakkavad nad tööle hoopis Saksamaa ja Belgia firmades. Selline skeem ajab Leedu veokijuhtide kvoodi kiiresti lõhki ja riigi enda ettevõtjad jäävad roolikeerajateta.
Ameerika energiafirmad ei hooli Joe Bideni üleskutsest – tootmine jätkub vanamoodi
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden kutsus riigi energiafirmasid suurendama tootmist, et suruda kerkivaid kütusehindu alla. Ettevõtteid see ei kõiguta, vahendab Financial Times.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden kutsus riigi energiafirmasid suurendama tootmist, et suruda kerkivaid kütusehindu alla. Ettevõtteid see ei kõiguta, vahendab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.