Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Energiast 500 miljoni võtmine pole põhjendatud
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas möödunud nädalal, et varem plaanitud 100 miljoni krooni asemel on kavas Eesti Energiast võtta dividende 500 miljonit krooni. Äripäeva meelest pole nii suure summa ettevõttest välja viimine õigustatud.
Eesti Energiast on tehtud sisuliselt riiklik maksukoguja. Esiteks kühveldab riiklik energiamonopol kõrgete elektrihindadega tarbijate taskust raha enda pangaarvele. Ja seejärel võtab riik selle omakorda endale, et see uuesti ümber jagada.
Nii ongi energiahind meile sisuliselt kaudne maks, mille abil me kõik riigikukrut täidame. See on kõige halvem asi, mida selle rahaga võib teha. Poliitikutel on võimalik niimoodi riigieelarve auke lappida.
Poole miljardi krooni väljavõtmine energiamonopolist näitab, et viimatine elektrihinna tõstmine polnud põhjendatud. Hinnatõusu argumenteeriti vajadusega teha investeeringuid. Tegelikkus on osutunud aga teistsuguseks. Kõrgema elektrihind on pandud järgmise aasta riigieelarve teenistusse.
Valitsuse esindajad põhjendavad dividendide võtmist saastekvootide müügiga. Kvootide müügi on riik delegeerinud Eesti Energiale ja seetõttu peetakse loomulikuks, et sellest teenitavad summad võtab riik energiafirmast välja ja kulutab muuks otstarbeks.
Meie arvates on aga selline käitumine vale. Esiteks laekub niigi sel aastal riigieelarve miljardi krooni võrra üle. Teiseks on Eesti Energia investeerimisvajadus suur.
Meil on pakkuda Eesti Energiast dividendide väljavõtmise asemel kaks paremat rakendust. Esimene võimalus on jätta see summa lihtsalt inimestele ja ettevõtetele ning ka riigiasutustele kätte. Seda saab teha, langetades elektri hinda.
Teine ja veel parem võimalus on koguda see raha küll kokku, kuid investeerida kõik Eesti Energiasse. Ka sellisel juhul on võitjaks tarbija, sest teenuse kvaliteet paraneb.
Eesti Energia vajab suuri investeeringuid elektrivõrku. Tõsi, sinna läheb praegugi üle 60 protsendi kõigist investeeringuist, mis eelmisel majandusaastal olid 2,5 miljardit krooni. Ometi tuleb võrkude remonti jätkata. Praegu on iga kurja ilmaga kuskil elektrikatkestus ? alles novembris oli 2 protsenti tarbijaist ilma elektrita. Elektrienergia kodumaised kaod olid viimase aasta jooksul üle 12 protsendi.
Investeerida tuleb ka tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmisse, mida samuti katelde renoveerimisega on tehtud. See hoiab kokkuvõttes samuti raha kokku. Eelmisel majandusaastal maksis energiamonopol keskkonnamaksudeks kokku rekordilised 380 miljonit krooni.
Samuti tuleb investeerida kaugemasse tulevikku, mille nimi on ? aina suurema kindlusega ? Leedu tuumaelektrijaam. Mullu ütles Eesti Energia endine juht Gunnar Okk, et eestlastel on huvi, aga peamine küsimärk jaama rajamisel on leedulaste soov sellist asja ette võtta. Nüüd on seis muutunud. Tallinna väisanud Leedu peaminister Algirdas Brazauskas arutas ka Eesti Energia uue juhi Sandor Liivega koostööd uue tuumaelektrijaama rajamiseks Leetu.
Äripäev toetab seda koostööd, sest see tagab meie energeetikale turu avanedes kindlama tuleviku. Üksi ei suudaks Balti riigid Euroopa energeetikahiiglastega võistelda.
Autor: ÄP