Töötajate üleostmine kiirendab palga kasvu

Artikkel

- Uudised
- Martin Hanson
- 7. detsember 2005 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötajate üleostmine kiirendab palga kasvu
Varsti näeme aktiivset tööliste üleostmist konkureerivate firmade poolt. Aga selleks, et inimest üle osta, on vaja talle maksta võrreldes eelneva töökohaga vähemalt 20% kõrgemat palka, ennustas juhtimiskonsultatsioonifirma PW Partnerite ASi tegevdirektor Peeter Võrk.
Seetõttu võib teatud sektorites ja teatud positsioonidel palgatõus järgmisel aastal olla kuni 20%. ?Need on peaaegu kõik sektorid, kus on vaja mingisugust professionaalset taset,? sõnas ta.
Kõige suurema surve alla satub kogu teenindussfäär, mida tabab uuel aastal Võrgu hinnangul 10?15protsendine palgatõus. Ta tõi näitena müüjad, restoraniteenindajad. ?Enda kogemustest võin öelda, et teenindusettevõttel, kes tahab endale uut inimest saada, on üliraske seda leida,? lausus ta.
Kuigi ehituses on üks järsk hüpe sellel aastal juba toimunud, võiks ka ehitussektoris tuleval aastal arvestada 10?15 protsendi suuruse palga kasvuga.
Kui majandus kasvab ligikaudu 10% aastas, siis on uusi töötajaid juurde vaja peaaegu igal erialal. Tööturul on vaba oskajat inimest raske leida. Sellest annab tunnistust eile avaldatud tööturustatistika, mille kohaselt on töötute arv aastaga viiendiku võrra vähenenud.
Võrk märkis, et sellel aastal on palgatõus olnud 10%, kuid paljudel elualadel on see olnud oluliselt suurem. ?Statistika võib-olla ei kajasta kõige paremini olukorda, sest paljudel inimestel pole palk aasta jooksul tõusnud. Aga tegelik olukord paljastub otsekohe, kui on vaja uut inimest tööle võtta. Aastataguse palgaga lihtsalt kedagi enam tööle ei võta,? kinnitas Võrk.
Äripäeva küsitletud ettevõtete juhid nii järsku palgatõusu aga ei prognoosinud. Seda näitab ka Fontese palgauuring,
mille põhjal võib öelda, et ettevõtted arvestavad järgmisel aastal keskmiselt 6,1 protsendi suuruse palgatõusuga. Fontese konsultandi Urmas Orula hinnangul on aga ettevõtete tegelik palgatõus olnud tavaliselt prognoositust suurem. Näiteks möödunud aastal prognoositi 6,1% palgatõusu, aga tegelik tõus oli 8,3%.
Orula rõhutas, et palgatõus pole üksikisiku jaoks peaaegu kunagi keskmine. ?Kellegi palk tõuseb ja kellegi oma langeb. Veerandil töötajatest jäi palk sellel aastal samaks või langes,? märkis Orula.
Personalialaste konsultatsioonidega tegeleva firma Ariko ReServ juhatuse esimees ja konsultant Igor Päss ei soostunud järgmise aasta palga kasvu protsentides prognoosima, kuid ütles, et viimaste aastate trendid lähevad edasi. ?See tähendab, et ka palga kasv jätkub. Juhtide ja tippspetsialistide palgad tõusevad rohkem ja mida hierarhias allapoole, seda väiksemaks jääb palga kasv,? märkis ta.
Pässi sõnul läheb üha raskemaks tehniliste spetsialistide leidmisega, mistõttu neid võib oodata järgmisel aastal ilmselt märkimisväärne töötasu tõus.
?Puudu on terve põlvkond tehnilisi spetsialiste, sest huvi selliste erialade õppimise vastu vahepeal täiesti puudus. Mida rohkem kaob aastatega tööturult vanema põlvkonna spetsialiste, seda teravamaks probleem läheb, sest uusi spetsialiste pole kusagilt võtta ja need, kes tulevad, teavad enda väärtust,? kinnitas ta.
Samuti võib Pässi sõnul märkimisväärset palga kasvu oodata nendel teenindavatel erialadel, kus nõutakse võõrkeelte oskust.
Eelmise aasta 1. detsembriga võrreldes vähenes töötute arv 21,4%, teatas tööturuamet.
?Erinevalt eelmistest aastatest, mil talveperiood tõi alati kaasa väikese registreeritud töötute arvu tõusu, langeb tänu kolmanda kvartali eriti suurele majanduskasvule töötute arv jätkuvalt,? märkis tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson.
Selle aasta 1. detsembril oli tööhõiveametites registreeritud 22 590 töötut, mis moodustab 2,8% Eesti elanikest vanuses 16 aastat kuni pensioniiga.
Töötuse tase on endiselt kõige kõrgem Ida-Virumaal, kus tööhõiveametis on registreeritud töötuna 6,6% maakonna tööealisest elanikkonnast, ja Valgamaal, kus see näitaja on 5,8%.
Kõige väiksem töötuse tase (1,4%) on Pärnu maakonnas.
Raske on öelda ühtset prognoosi järgneva aasta palgatõusu osas, lausus Postimehe peadirektor Erik Roose. Palju lisategevusi on aastaga juurde tulnud, need suurendavad palgafondi üldiselt. Palgafondi kasv oli sel aastal 20%, aga enamiku sellest moodustasid uute töötajate palgad. Palk vaadatakse läbi ikka inimese tööpanust arvestades, kes teeb rohkem, ka teenib rohkem, märkis Roose.
SL Õhtulehe juhatuse esimees Kristjan Mauer märkis, et järgmisel aastal palgafond kindlasti suureneb. Numbrit ta öelda ei osanud. 2005. aastal suurenes Eesti kasumlikuma päevalehe palgafond 5%.
Arvutifirma Ordi planeerib tegevdirektor Ülle Kivirähu sõnul igal aastal palgatõusuks 5?10 protsenti palgafondi pealt. ?Usun, et uus aasta tuleb traditsiooniline,? märkis ta ja lisas, et Ordis on kasvas enamik palku muuta tulemuspalgaks.
ASi Standard juht Enn Veskimägi ütles, et palkade kasv on eelnevatel aastatel olnud Eesti suurimas mööblitootjas keskmiselt 5%. Sellel aasta on aga palga kasv suurem ja küünib 8 protsendini.
?Tellimuste maht on suurenenud ligi 15% ja see on üks palgatõusu põhjustest. Teiseks oleme katsunud enda sektori palkadel silma peal hoida ja palgatõusuga kaasas käia, et ära hoida kaadri voolavust,? sõnas ta.
ASi Toftan finantsjuht Annely Uibo ütles, et võrreldes eelmise aastaga oli lõppeval aastal palgatõus ettevõttes 24%. ?Palgatõus on nii suur, kuna me täitsime sellel aastal plaani ja selle eest on ette nähtud poolaastapreemia kuni ühe kuu palga ulatuses,? sõnas ta.
Järgmise aasta palgatõusu ei osanud Uibo ennustada. Ta märkis vaid, et kuna töötajate voolavus on suur, siis tuleb palka hoida regiooni keskmist töötasu arvestades konkurentsivõimelisena. ?Liinitöölistega probleemi pole, küll aga abitöölistega. Tõstukijuhid lähevad lihtsalt välismaale parema palga peale,? sõnas ta.
Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm ütles, et ettevõtte keskmine palgatõus on sellel aastal olnud ligikaudu 8%. Töötajate hoidmiseks ja uute leidmiseks peab palgatõus jätkuma ka järgmisel aastal. Samas tunnistas ta, et palgad tõusevad ametite lõikes ebaühtlaselt.
?Kõige suurem puudus on insener-tehnilisest kaadrist. Paljud neist on teiste firmade poolt raske raha eest üle ostetud, paljud on tööle läinud välismaale ning osa on hakanud FIEdeks,? nentis ta ja lisas, et seetõttu on suurimat palgatõusu lähiajal oodata just selle valdkonna töötajatel.
Leiburi personalijuht Kristi Relvike ütles, et sel aastal tõusis palk Leiburis võrreldes eelmise aastaga keskmiselt 7%. Kuna järgmise aasta palgatõusu arutatakse alles järgmise aasta alguses, ei osanud Relvike öelda, kui suur see võiks tulla. ?Igatahes peab palkadel silma peal hoidma. Uut kaadrit on väga raske saada, sest noored eelistavad pagari asemel töötada kondiitritena,? sõnas ta.
Ehitusmaterjalitootja Kunda Nordic Tsement tegevdirektori Tapio Aura kinnitusel pole ettevõttes veel järgmise aasta palgatõusu otsustatud. ?Tavaliselt kohtub meie palgaklubi jaanuaris ning märtsist on palgad ikka tõusnud,? lisas ta. Sel aastal oli palgatõus 6?8% ja järgmisel aastal on tõus Aura hinnangul tõenäoliselt samas suurusjärgus.
Aura sõnul on Kunda Nordic Tsement tööjõu puuduse probleemiga mitu aastat maadelnud, kuid uut verd on ettevõttesse raske saada. Pealinnast ei taheta maale kolida ning noorte seas ei ole rasketööstus kuigi populaarne.
Meriton Hotelsi personalijuht Annika Maido sõnas, et neil on kahel viimasel aastal teenindajatel ja lihttöötajatel palk tõusnud ligi 10% ja sellist suunda jätkatakse järgmisel aastal.
Maido hinnangul on majutussektoris väga tugev nõudmine spetsialistide järele. ?Kokad, pagar-kondiitrid, müügispetsialistid ja müügijuhid on väga nõutud ja me teeme kõik, et nad piiri taha või konkurendi juurde ei läheks,? sõnas ta.
ASi Wendre finantsdirektor Veli Piikmann ütles, et sellel aastal on keskmine palk nende ettevõttes tõusnud üle 5%. Seoses Wendre uue vabriku avamisega Pärnus ja uute inimeste tööle palkamisega prognoosib Piikmann, et järgmisel aastal tuleb palgatõus märgatavalt suurem.
?Kui keskmine palgatõus on praegu ligi 10%, siis ma arvan, et 15% peaks meie palgatõus järgmisel aastal olema, et inimesed teistest kohtadest meile tööle tuleksid,? sõnas ta.
ASi Sangar finantsdirektor Maia Palsi ütles, et seoses miinimumpalga suurenemisega järgmisel aastal kasvab ka nende ettevõtte palk 10?15%. Sektori keskmine brutopalk jääb Palsi sõnul 4000?5000 krooni vahele.
?Meil on tükitöö ja selle tõttu on palkade erinevus märgatav. Raske on uutel, kellel on vähe töökogemust, ja selle tõttu on kaadri voolavus just selle kontingendi osas väga suur,? lausus ta.
Palsi sõnul kimbutab õmblustööstusi krooniline tööjõu puudus ja iga kord, kui mõni kaubanduskeskus korraldab uute töötajate leidmiseks konkursi, on ka neilt noori õmblejaid lahkunud.
DFDS Transport juhatuse esimees Jaan Lepp rääkis, et töökäte puudus pole tema juhitavat firmat veel puudutanud. Põhjuseks võib olla see, et DFDS Transport maksab töötajatele kõrgemat palka, kui on tööstusharu keskmine. ?Ekspedeerijate liidu hinnangul on meie palgad 20% tööstusharu keskmisest kõrgemad. Aga oleme mures, et töökäte puudus ka meieni jõuab,? lausus Lepp.
Lõppeval aastal tõusid firmas palgad 5?7% ja tõenäoliselt on muutus sarnane ka järgmisel aastal. Kindlasti jääb palgatõus alla 10 protsendi, lisas Lepp.
Töökäte puudus on eriti terav laomajanduse spetsialistide ja autojuhtide osas. Veokorraldajaid Lepa kinnitusel veel jagub.
Ekspedeerimisfirma TNT vastas Äripäeva järelepärimisele, et neil vaadatakse tavaliselt töötajate palganumbrid üle detsembris ja jaanuaris. Konkreetset otsust pole veel tehtud.
TNT üritab järgmisel aastal inflatsiooniga sammu pidada. Selle aasta palgatõus jäi 4?10% vahele sõltuvalt töötaja panusest ja firma majandustulemustest.
Arco Vara turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadri Lindpere rääkis, et Arco Vara grupi personalipoliitika on erinevate grupi struktuuride ning ettevõtete tegevusest lähtudes üles ehitatud ka vastavalt üksuse spetsiifikale, seega sõltub palgatõus iga konkreetse töötaja tulemustest ning arengust.
Üldjoontes näeb Arco Vara korporatiivne palgapoliitika ette keskmiselt ca 6?7% palgafondi tõusu aastas, mis on viimastel aastatel ka sel tasemel olnud. Loomulikult mõjutab edaspidi meie ettevõtte palgapoliitikat üldine makromajanduslik ning kinnisvaraturu areng.
Uus Maa kasutab tulemuspalga süsteemi, mistõttu oleneb töötaja töötasu sellest, kui suuri eesmärke seatakse.
Firma tegevjuhi Jaanus Lauguse sõnul on lõppeval aastal kindlasti töötasud suuremad, kuna aasta on olnud kiire ja majandusele hea. Lauguse väitel on tulemuspalk sedavõrd isikukeskne, et protsentuaalselt on väga raske palga kasvu hinnata, aga 10% on kasvavad palgad ikka.
Administratsioonile on plaanitud järgmisel aastal samuti 10% suurune palgatõus.
AS Kommest Auto personalijuhi Hedwig Heinati kinnitusel on järgmisel aastal firmal plaanitud palka tõsta keskmiselt 4,8 protsenti. Sarnase tempoga kasvasid palgad ka sel aastal. Enim mõjutab automüüjate palgapoliitikat majanduse üldine areng, näiteks inflatsioon ja olukord autoturul.
Veho Eesti finantsjuht Marit Raag lausus, et järgmisel aastal jääb nende firmas keskmine palgatõus 5?7 protsendi piiridesse. Lõppeval aastal oli palgatõus samas suurusjärgus, kuid personaalselt tõusud erinevad.
Uue salongi või keskuse avamisega on vaja motiveerida juhikohtade täitmist ja kinnistamist kiirema palgatõusuga, märkis Raag. Järgmisel aastal hakkab mõjutama automüügifirmade palgatõusu vajadus spetsialiste kinni hoida. Veho Eestis on aga suhteliselt püsiv kaader, 100 töötajast ligi pool on töötanud firmas rohkem kui viis aastat, lisas ta.
Ehitus Service?i tegevdirektor Maldar Mäesalu rääkis, et ka tema juhitavas firmas tuleb järgmisel aastal palgatõus, aga kui suur, seda täpselt veel öelda ei saa. ?Aasta pole läbi ning kokkuvõtteid ei ole tehtud. Üldiselt ei ole meil need numbrid ka nii selged, sest enamik tasust tuleb meil kõikidele töötajatele tulemuspalgast,? ütles ta.
Ehitus Service?is on inimeste leidmiseks majasiseselt välja töötanud tasustamise põhimõtted, töötasu jaguneb põhipalgaks ja tulemuspalgaks. On oluline, et ettevõtte töötajad paigal püsiksid.
Mingid liikumised on küll kaadri suhtes olemas, aga julgeks väita, et Ehitus Service?i kaader on püsiv ning selles suhtes oleme oma motivatsioonipoliitikaga täkkesse pannud, rääkis Mäesalu.
Hetkel kuum