Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Apple on taas innovaatika lipulaev

    Üheksakümnendate keskel servapidi pankrotiohtu sattunud Apple on taas tõusuharjal, pretendeerides õigusega maailma ühe innovaatilisema tehnoloogiettevõtte tiitlile.
    Uue hingamise sai ettevõte 1998. aastal, mil pärast sunnitud lahkumist 1986. aastal naases ettevõtte juhiks üks kolmest asutajast Steve Jobs. Jobs asus välja töötama operatsioonisüsteemi Mac OS X, millele hakati mõned aastad hiljem rakendama tarkvaralahendusi digitaalsete kodukinode, muusikakeskuste, fotoarhiivide ning muude andmebaaside haldamiseks ja esitamiseks. Tõeliseks rahamasinaks ostutus Apple?ile aga 2001. aasta novembris turule toodud kaasas kantav digitaalne muusikapleier iPod. See on tootegrupp, mille müüginumbrid kasvavad kordades ka täna. Septembri viimasel nädalal lõppenud majandusaastal kasvas iPod pleierite müük üle viie korra 22,5 miljardi tükini. Ajakirja Fortune andmetel on Apple?i käes digitaalsete muusikapleierite turuosast 59 protsenti. Enam-vähem sama suur on ettevõtte turuosa tasutud alla laaditava muusika osas. Ehkki Apple müüb kvartalis üle miljoni Macintosh-tüüpi arvuti, on nende turuosa, mis kunagi ulatus pea kolmandikuni, tänaseks langenud kahele protsendile.
    Tegelikult on innovatiivsus iseloomustanud Apple?it kogu ettevõtte ajaloo jooksul. Asutati 1977. aastal kahe noormehe, 21aastase Steven P. Jobsi ning Stephen G. Wozniaki poolt. Edu saavutati kiiresti tänu esimesele massturu jaoks mõeldud arvutile Apple II. Viie esimese tegevusaasta jooksul kerkis müügikäive 300 miljoni dollarini. Ka aktsiate esmaemissioon 1980. aasta detsembris ehk täpselt 25 aastat tagasi oli suurim pärast 1956. aastat, mil börsile läks Ford.
    Teine suur müügihitt oli 1984. aastal turule Macintosh. Tänu Macintoshile suutis Apple kasvatada endale äärmiselt lojaalseid kliente, kes ei loobunud neist mitte mingi hinna eest.
    Kaheksakümnendate teisel poolel hakkas ettevõttel kehvemini minema. Apple?i juhtkonnad tekkisid tülid ning 1986. aastal oli sunnitud lahkuma ka firma asutaja ning üks ideede generaator Steve Jobs. Tema taasasumine firma etteotsa 1998. aastal (tõsi, selleks ajaks oli ta olnud juba kaks aastat konsultant) andis Apple?ile ka uue hingamise.
    Minu arvates ongi Jobs ettevõtte üks edu tagaja ning samal ajal ka riskifaktor. Möödunud suvel avastati temal kõhunäärmekasvaja, mis eemaldati juulis. Kuus nädalat hiljem oli ta taas tööl ning oma sõnul tunneb ennast paremini kui kunagi varem.
    Apple?i (eesti keeles õun) aktsia on praeguseks ajaks kujunenud kõige tulutoovamaks investeering minu väärtpaberiportfellis. Tehnoloogiakompanii Apple?i aktsiaid ostsin kolm pool kuud tagasi hinnaga 46,55 dollarit aktsia, tänaseks (ehk veidi vähem kui kolme ja poole kuuga) on selle hind kerkinud 58 protsenti, aga kui võtta arvesse ka dollari kursitõusu, on aktsiate väärtus kasvanud täpselt kahe kolmandiku võrra.
    Nimelt soovisin oma portfelli võrdlemisi riskantset aktsiat, mis võiks olla lühiajaliselt (umbes aasta) tugeva tõusupotentsiaaliga, aga juhul kui aktsia hind hakkab hoopis kukkuma, poleks ka suurt midagi katki. Sellisel juhul oleksin positsiooni sulgenud ehk aktsiad müünud selle aastanumbri sees maha ning realiseeritud kahjumi tõttu oleks saanud järgmisel aastal vähendada Hansapanga aktsiate võõrandamisest saadud tulumaksu.
    Minu esimene kandidaat oli hoopis interneti otsingumootori Google?i aktsia. Kuna Google?i turuväärtus oli selleks ajaks juba liiga suureks paisunud, otsustasin osta hoopis Apple?i aktsiaid, sest nägin selles aktsias suuremat tõusupotentsiaali.
    Tee Apple?i juurde leidsin ma avades konto ühe USA online-maakleri juures.
    Vaja oli uue maakleri teenus kähku ära proovida ? osta aktsiaid ja need pärast väikest liikumist müüa, rohkem proovi mõttes. Apple tundus hea kandidaat. Sai siis natuke mängitud, kuid terve õhtu arvuti ees istuda ja sente taga ajada ei olnud vaimustav.
    Otsustasin teisiti läheneda. Apple?i näol on tegemist trendikaupade tootjaga, firma poolt välja mõeldud ilusad vidinad sobivad ideaalselt jõulukingiks. Seega panustan turu ootustele firma tugeva aastalõpumüügi suhtes.
    Aktsiad müüks ma ilmselt enne 18. jaanuaril avaldatavaid IV kvartali tulemusi.
    Nii lehelugejad kui ka lihtsalt tuttavad on minu käest tihti küsinud, missugustesse aktsiatesse või väärtpaberitesse investeerida. Kuna ajalehe börsianalüütikute tööülesannete hulka ei kuulu ja ilmselt ei tohigi kuuluda investeerimissoovituste andmine, olen püüdnud otsestest soovitustest hoiduda. Aga elu on näidanud, et tegelikult neist ei pääse ning seetõttu tekkiski mõte hakata Äripäeva lugejatele oma investeerimiskogemusi jagama. On ju nii, et üks asi on kirjutada väärtpaberitest, millest oled ainult lugenud, aga hoopis midagi muud on kirjutada aktsiast, mida omad või oled kunagi omanud.
    Kogu selle mõttearenduse tulemusena hakkab börsilehekülgedel ilmuma rubriik ?Minu investeering?. See on koht, kus börsitoimetuse töötajad kirjutavad oma investeerimiskogemustest ? nii õnnestunutest kui ka ebaõnnestunutest. Börsitoimetuse töötajad pole mitte ainult erinevat tüüpi inimesed, vaid ka väga erinevat tüüpi investoreid. Meie hulgas on nii spekulante kui ka pika- ja ülipikaajalisi investoreid. Ehkki toimetuse töötajaid on vähe (kuus), on meist igaüks väga erinevat tüüpi. On päris algajaid, kuid on ka selliseid, kes on kunagi maakleriruumis tehinguid teinud.
    Kevadel avaldas Siim Kallas arvamust, et ka ajakirjanikud võiksid sarnaselt poliitikutega avalikustada majanduslike huvide deklaratsiooni. Börsitoimetus haaras härjal sarvist ning otsustas avalikustada oma investeerimisportfellid. Kuna meie kirjutised mõjutavad päris tihti Eesti börsiettevõtete aktsiahindu, tuleb taoline avalikustamine kindlasti kasuks.
    Börsitoimetuse töötajate portfellid saavad olema edaspidi kuu igal esimesel reedel ilmuva rubriigi püsielemendiks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
"Tunnen, et on vaja telefon kätte võtta... ja kukun jälle töösse!"
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Ferrari kutsub tagasi 23 000 sõidukit
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Hiina eksport kasvas, kuid väljavaade näib tume
Hiina eksport kasvas juulis oodatust kiiremini, andes riigi majanduse taastumiseks koroonapandeemiast julgust. Samas globaalse nõudluse nõrgenemine võib hakata lähikuudel tarneid pidurdama, vahendab Reuters.
Hiina eksport kasvas juulis oodatust kiiremini, andes riigi majanduse taastumiseks koroonapandeemiast julgust. Samas globaalse nõudluse nõrgenemine võib hakata lähikuudel tarneid pidurdama, vahendab Reuters.
Tallinki konkurent müüs laeva
Läänemerel Tallinkiga võidu seilav Viking Line sõlmis eile lepingu aluse M/S Amorella müügiks Corsica Ferries SASile, teatas ettevõte
Läänemerel Tallinkiga võidu seilav Viking Line sõlmis eile lepingu aluse M/S Amorella müügiks Corsica Ferries SASile, teatas ettevõte

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.