Investeerinugtejuht: eestlased säästavad vähe

Eestlaste üheks peamiseks säästmise viisiks on tähtajalised deposiidid. Nende kõrval säästetakse Eestis enim teise pensionisamba abil, millega on liitunud ligi pool miljonit inimest ehk 80% tööga hõivatud elanikkonnast. Eelmisel aastal samal ajal oli see näitaja 71%.

?Pensionireform on olnud väga edukas ? teise sambaga on Eestisse viimase paari aastaga tekkinud sisuliselt pool miljonit investorit. Siin ei tohiks aga peatuma jääda, sest esimese ja teise samba kombinatsioon ei ole investeeringuna paraku piisav vanaduspõlve kindlustamiseks. Kolmanda samba ehk vabatahtliku pensionikindlustusega on tänaseks liitunud aga vaid 14% ehk umbes 80 000 inimest,? rääkis Meigas. ?Loodan, et Eesti investeerimiskultuur areneb kiiresti edasi ning meie inimesed mõistavad, et investeerimine ei ole õnnemäng, vaid reaalne vajadus säästa ja kasvatada oma varasid tuleviku finantsvajaduste katteks,? lisas ta.

Meigase sõnul toetab Eesti sotsiaal- ja maksupoliitika individuaalset säästmist. Nii on turvalisema tuleviku nimel hädavajalik, et Eesti inimesed alustaksid säästmist võimalikult vara.

?Üldise tendentsina liigutakse rahapaigutuses lühiajalistelt säästudelt pikemaajalistele investeeringutele. Kõrgema tootlusega finantsinstrumentide osakaal eestlaste varas kasvab pidevalt. Kõik eeldused selleks on loodud ? meie pankade varahaldus on võrreldes kümne aasta taguse ajaga oluliselt suurem ja professionaalsem, tootevalik mitmekesisem. Ka soodne maksukeskkond toetab investeerimiskultuuri arengut,? ütles Meigas.

Autor: ÄP