Läänemere gaasitorust lekivad reaalsed riskid

Saksamaa ja Venemaa üha paranevad poliitilised ja majandussuhted on pinnuks silmas eelkõige Balti riikidel ja Poolal. Praegu ärritab meid üle meie peade käiv mäng, mis võib tuua Läänemere põhja Saksa-Vene gaasijuhtme.

Äripäev on planeeritava gaasijuhtme vastu kolmel põhjusel: see segab Eesti ja Soome vahelise merealuse elektrikaabli rajamist, peidab endas teadmata suurusega keskkonnaohte Soome lahele ja, mis seal salata, vähendab otseselt ja kaudselt meie kaasarääkimisvõimalust regiooni transiidipoliitikas.

Elektrikaabli ja gaasijuhtme ristumiskohas on elulise tähtsusega, kumb ?toru? jääb pealepoole. Kui elektrikaabel valmib enne, mis on tõenäoline, ja jääb allapoole, pole seda võimalik parandamiseks veepinnale tõsta ? nii nagu seda on kavandatud. (Elektrikaabel on mõeldud vabalt looklema merepõhja.) Ent kas suurriikide torujürid hakkavad minema mingi elektrijuhtme alt?

Mida Eesti, Läti, Leedu ja Soome valitsused saavad teha ? on ju Estlinki kaabel samamoodi Läti, Leedu ja Soome projekt ?, on seada tingimuseks gaasitrassi ja elektrikaabli ristumine meile eluliselt vajalikul viisil. Konkreetsuselt järgmine punkt on gaasitrassi teadmata keskkonnariskid. Pole just tavaline, et tõepoolest mastaapseks projektiks lüüakse kopp maasse, kui seda pole tänaseks juba tehtud, ilma keskkonnauuringuteta. Osapooled, Saksamaa ja Venemaa, on võrdlemisi kõrgilt mõista andnud, et otsuseid tehakse Berliinis ja Moskvas. Ent Läänemeri peidab Teise maailmasõja samade vastasleeride, Saksamaa ja Nõukogude Liidu poolt uputatud keemiarelvi. Seega võib õnnetus gaasijuhtmega elustada maailmasõja õudused

Tõsi, Saksamaa majandus- ja tööminister Wolfgang Clement väidab, et Läänemeri tuleks keemiarelvadest puhastada nii või teisiti, sõltumata gaasijuhtmest. Selles on tal õigus, aga de facto jäävad mürgitündrid sinna edasi lebama ja on parem, kui nende kaaned valla ei pääseks. Vähemalt korralikud keskkonnauuringud on teema kohta hädavajalikud.

Kolmandaks ? mida ei saa kirjeldada konkreetselt ähvardava ohuna ? on Balti riikide ja Poola eemaletõrjumine regiooni energeetika ja transiidipoliitika otsustusõiguse juurest. Selle tunnistamine võibki olla asjasse puutuvatele riikidele tegelikult kõige raskem. Saksamaa, Euroopa Liidu süda, teostab jõuliselt oma majandushuve ega konsulteeri teiste Euroopa Liidu riikidega, keda tema huvid eluliselt puudutavad. Ühtaegu väheneb lootus, et Eesti leiab Euroopa Liidult tuge diplomaatilistes suhetes Venemaaga, näiteks piirilepingu sõlmimisel.

Wolfgang Clementi sõnul ei välistanud Venemaa president Vladimir Putin, et gaasijuhtme üks haru võiks keerata Balti riikidesse, millest tõuseks meilegi kasu. Samuti läheb senine Saksamaa-suunaline gaasijuhe läbi Valgevene ? läbi riigi, kelle ettearvamatu tegutsemise tagajärjel ei saaks gaasi ei Poola ega Saksamaa. Seega võiks uus gaasijuhe olla paljude Euroopa Liidu riikide huvides.

Arvame, et need plussid ei kaalu siiski üles Läänemerre rajatava gaasijuhtme potentsiaalseid ohte.

Autor: ÄP