Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus jätab Ühispanga eksjuhtide asja soiku
Valitsus märkis, et ei saa nõustuda hinnangu tellimist põhjendava argumentatsiooniga, mis seab kahtluse alla finantsinspektsiooni uuringu sõltumatuse.
Res Publica poolt 29. septembril esitatud otsuse eelnõu seletuskirja kohaselt ei tule avalikkuse ja meedia umbusk Eesti rahvusvahelisele usaldusväärsusele kasuks ning ohtu on sattunud ka üleminek eurole 2007. aastal.
Peaminister Andrus Ansip ütles eilsel pressikonverentsil, et valitsus otsustas Res Publica ettepaneku tagasi lükata, kuna usaldab finantsinspektsiooni. ?Me ei näe võimalusi, et see sõltumatu komisjon pääseks ligi salajasele pangainformatsioonile. Kui seda ligipääsu ei ole, mida siis uurida,? ütles Ansip.
Ka rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et usaldab finantsinspektsiooni. ?Mingil juhul ma ei toetaks seda seisukohta, et inspektsiooni tegevus tuleks kuidagi kahtluse alla seada, inspektsioon on sõltumatu,? ütles Sõerd. ?Mis puudutab seda (finantsinspektsiooni ? toim.) nõukogu koosseisu, et seal on Eesti Panga president ja rahandusminister (nii Lipstokki kui ka Sõerdit on erapoolikuses süüdistatud ? toim.), siis nõukogu koosseis ei saa kuidagi takistada inspektsiooni sõltumatut tööd, inspektsiooni järelevalvealased otsused võtab vastu inspektsiooni juhatus. Nõukogul ei ole antud õigust järelevalve toimingutesse sekkuda.?
Res Publica esimees Taavi Veskimägi ütles seevastu eile, et on kahetsusväärne, et valitsus ei näe vajadust tellida analüüs sõltumatult väliseksperdilt, nagu tehti 1998. aastal Maapanga pankroti puhul. ?Tollal palgatud eksperdi raport oli kriitiline mitmete riigiasutuste suhtes, ilmselt kardab valitsus ka praegu, et välisekspert võib juhtida tähelepanu probleemidele, mida väikeses ja üha enam korporatiivseks muutuvas riigis tunnistada ei taheta,? nentis Veskimägi. Veskimägi hinnangul on Ühispanga juhtum Eesti rahanduspoliitikat juba oluliselt mõjutanud. ?Varem nii aktiivne keskpank on kõige kriitilisematel hetkedel, kus on tõsiselt ohus Eesti täisliikmelisus EMUs alates 1. jaanuarist 2007, olnud lihtsalt vait,? ütles Veskimägi. ?Eesti Panga usaldusväärsuse langus ja sisuliselt suukorv avalikkuse ees aasta enne euroga liitumist ei võimalda sellist segast olukorda taluda.?
Samas ütles Veskimägi, et uurimine peab mitte üksnes olema, vaid ka näima erapooletu. ?Kui finantsinspektsiooni nõukogu liikmete hulgas on näiteks kaks ASiga Tallink seotud ärihuvisid omavat isikut (Lipstok ja Sõerd ? toim.), siis paratamatult ei näi nimetatud tehingute uurimine selle organi poolt erapooletu,? ütles Veskimägi.
Aastatel 1996?2002 said Tallink Grupi suuromanike Enn Pandi ja Kalev Järvelillega seotud firmad Ain Hanschmidti juhitavalt Ühispangalt kokku üle 200 mln krooni laenu Tallink Grupi aktsiate omandamiseks ja osaluste suurendamiseks.
Ka peamiselt sanatooriumiäriga tegelev Haapsalu HMR (omanikud Lipstok, Sukles, Vilosius) on saanud mitmete aastate jooksul kümneid miljoneid kroone laene Ühispangast.
Selle aasta augustis ostis Ühispangast lahkunud Hanschmidt võileivahinna eest osalused Tallink Grupi omanikfirmas ja Haapsalu HMRis.
Suve alul Eesti Panga presidendiks saanud Lipstok on ühtlasi Tallinki aktsionär ja finantsinspektsiooni nõukogu liige.