Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korteri ostmisel tasub märkida suurem leppetrahv
Kinnisvaraturu hinnaralliga kaasa minnes peaks ostja võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisel pöörama rohkem tähelepanu leppetrahvi suurusele.
Mida pikem on võla- ja asjaõigusliku müügilepingu sõlmimise vaheline periood, seda suurem peaks olema leppetrahv.
Näiteks ostja broneerib veel sel aastal kesklinna ehitatavasse majja ühetoalise korteri, mille hinnaks on 700 000 krooni ning leppetrahviks lepitakse kokku 70 000 krooni.
Enamasti ongi turul kujunenud tavaks, et leppetrahv määratakse 10 protsenti korteri või maja hinnast.
Aasta pärast, kui korter valmis saab, on aga korteri hind juba üks miljon krooni. Sellisel juhul ongi müüjal kavalam taganeda lepingust, maksta ostjale leppetrahv 70 000 krooni ning müüja korter uuele ostjale, teenides vaheltkasuna üle 200 000 krooni.
Seega ostes korteri alles ehitatavasse majja, peaks ostja nõudma võlaõiguslikku müügilepingut sõlmides suuremat leppetrahvi, näiteks 20 protsenti müügihinnast. Kindlasti peab aga ostja kainelt hindama ka enda tuleviku majanduslikku olukorda, sest omalt poolt lepingut rikkudes peab ka ostja leppetrahvi tasuma sama suure summa ulatuses.
Autor: Raul Reinsalu