Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ostjad eelistavad soetada renoveeritud kortereid
Kuna suur osa kortereid ostetakse pangalaenuga, siis eelistavad ostjad renoveeritud kortereid, kuhu saab kohe sisse kolida.
Kinnisvaraturg on läbi aegade aktiivseim ning huvilisi, kes soodsate laenutingimuste toel kinnisvara soetada soovivad, väga palju. Täna on olukord isegi mõnevõrra seesugune, et nõudluse ülekaalu tõttu enamik pakkumises olev ka kiiresti realiseeritakse. Seetõttu on isegi raske välja tuua tendentse, milliste kriteeriumide alusel otsus tehakse ning kuivõrd mõjukad need on. Keskendume siinkohal teguritele, mis remontimata ja remonditud korteri osas klientide eelistusi võiks mõjutada.
Hinnadünaamika ning turu muudatused on olnud viimase paari aasta jooksul kardinaalsed ning tänaseks võib isegi olla olukordi, kus uuemate ja hästiremonditud ning vanemate ja kesise remonditasemega korterite hinnad samasse suurusjärku langevad. Seda eelkõige põhjusel, et kinnisvara väärtuse määrab suuresti asukoht. Peamiselt oma kogemusele tuginedes ning vaadeldes Tallinna-Harjumaa piirkonna klientuuri, pean tõdema, et kliente on siiski mitmesuguseid. Leidub nii neid, kes eelistavad kohese uude koju sisse kolida ning on seega seadnud selgeks kriteeriumiks hea korrasoleku. Samuti on aga eelkõige isikupära otsivaid kliente, kes sooviksid küll elamiskõlblikku kodu, kuid näevad huvitava väljakutsena seda järk-järgult ise viimistleda. Samuti on siiani ka kliente, kes pigem ärilistel eesmärkidel loodavad halvas heakorras korteri soetades ning seda renoveerides tulu teenida.
Vahe remonditud ja remontimata korterite hindades on kõige selgem vast vanalinnas, kus leidub kortereid, mille viimistlusse on teadlikult investeeritud ning seal paneb eripära ka hinnataseme paika. Pigem tasukski eelkõige mingil moel erilise korteri osas kaaluda viimistlusse suuremat investeeringut, sest sel juhul on vara väärtus analoogse, kuid lihtsamalt viimistletud elamispinna omast suurem. Kindlasti tasub aga kinnisvara valdkonna eksperdiga eelnevalt nõu pidada, kuna võimalus eksida on siiski olemas.
On olnud juhuseid, kus kliendi jaoks emotsionaalselt väga kõrge väärtusega kodu ja selle kujundamisse panustatud ressursid ei pruugi kinnisvara väärtuse mõistes olulist lisaväärtust anda.
Seega, kui plaanitakse oma olemasolev tavaline korter müüa või soetatakse elamispind vaid lühemaajalise kasutamise eesmärgil, tasuks pigem teha seal vaid sanitaarremont.
Oluline on enne müümaasumist korrigeerida silmahakkavad pisivead, nende kõrvaldamise järel jätab korter ostuhuvilisele kahtlemata positiivsema mulje.
Seda enam, et kodu soetatakse tugevalt emotsionaalsel alusel ning seega on kindlasti ka hea väljanägemisega kinnisvara tunduvalt lihtsam müüa.
Kuna enamik kortereid ostetakse siiski pangalaenuga, siis üldjoontes soovib uus omanik selles kohe ka elama hakata.
Tänases, s.o juba väljakujunenud turufaasis on siiski enamiku eelistus heas korras korteri soetamine.
Arvestuslikult on aga vanema, halvemas korras tavakorteri osas vajalik investeering põhjalikumaks remondiks ca 2000 kr/m².
Autor: Lauri Laanoja