• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinki börsidebüüt tõi pettumuse

    Hansapanga aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lind ootab edaspidiseks, et Eesti erainvestorid tulevad müüma, kui aktsia hind tõuseb kümnendiku võrra ehk 90,7 kroonini. See tähendab, et alates sellelt tasemelt võib aktsia hind uuesti kahanema hakata. Samas ei oota Lind, et Tallinki aktsia hind võiks langeda madalamale märkimishinnast, mis on 82,5 krooni.
    Maakler Henno Viires LHVst ei välista, et täna võib isegi miinust näha ning testitakse märkimishinda. Langemist alla selle ta siiski ei usu, sest aktsiat toetatakse tugevalt. ?Kui paanikamüüjad saavad Tallinkist välja ja müügisurve nõrgeneb, võib loota tõusule, nii viie protsendi võrra,? ütles Viires.
    Tallinkile teeb ühe aasta vältel turgu esmaemissiooni korraldaja Suprema, kes peab tagama, et nii ostu- kui ka müügipoolel oleks pidevalt saadaval vähemalt 3000 aktsiat.
    ?Küll varsti tulevad ostma suured investorid, kes ilma jäid,? kinnitas reedel Suprema ettevõtete rahastamise osakonna juht Henrik Igasta.
    SEB Eesti Ühispanga aktsiamaakler Peeter Koppel ütles, et päeva lõpu hind oli ilmselt paljudele pettumuseks, kuid tegemist oli suhteliselt loogilise arenguga.
    ?Tallink peab alles tõestama, kui hästi ta kaasatud kapitali kasutab,? kommenteeris Koppel. Eestlased usaldasid ikkagi Tallinki juhtidele veidi enam kui miljard krooni oma sääste. ?Kui lähiajalugu vaadata, siis on Tallinkis osatud vägagi hästi kapitali kasutada,? ütles Koppel.
    Ühispangas olid ostjateks pikaajalised väikeinvestorid. ?Müügipoolel võis näha nii kutselisi investoreid kui ka kuuma rahaga aktsiaid märkinud väikeinvestoreid,? ütles Koppel.
    Lauri Lind Hansapangast rääkis, et reede hommikul oli tal esimese paarikümne kauplemisminuti jooksul telefon punane. ?Umbes viiskümmend inimest helistas ning küsis nõu mõnekümne minuti jooksul,? märkis ta.
    Hansapangas olid reedel Tallinki aktsiaid hoogsalt ostmas Eesti erainvestorid ja firmad. Müümas olid Lääne investeerimisfondid, kes olid Tallinki aktsiaid ostnud juba enne aktsiate avalikku esmaemissiooni suunatud pakkumiste käigus.
    ?Need välismaised fondid maksid kunagi Tallinki aktsiate eest paarkümmend krooni ja neil ei ole vahet, kas müüa 83 või 85 krooniga,? kommenteeris Lind.
    Suuremate müüjate seas olid reedel Skandinaavia investeerimispank Carnegie ja Leedu SEB Vilniaus Bankas.
    Reede hommikul on Tallinna börs rahvast täis nagu kirik jõululaupäeval. Tallink on jõudnud börsile, ettevõtete kõrgliigasse. ?Ja kõrgliigas on ainult kõige paremad,? lausub Tallinna börsi juht Kaidi Oone.
    Tallinki avalööki börsil on vaatama tulnud veel firma nõukogu esimees Toivo Ninnas ning sel aastal firma suuraktsionäride ringi vastu võetud Ain Hanschmidt. Tallinki juhi Enn Pandi tööleping Tallinki juhina lõpeb järgmise aasta suvel. Küsimusele, kas ta kavatseb jätkata, vastab ta, et see on nõukogu otsustada. Selle peale ragistavad Hanschimdt ja Ninnas naerda.
    Pant on oma börsihetke oodanud juba alates ajast, mil Tallinna börs loodi. Neljal korral on Tallinki või selle eelkäijatega proovitud börsile trügida.
    Reedel on Pandi unistus teoks saanud. ?Vaatamata sellele, et ajakirjandus on meid palju peksnud, usaldasid investorid oma raha ikkagi meile,? on laevafirma juht uhke.
    Algul paistabki kõik suurepärane. Juba esimese viie minutiga tehakse samas mahus tehinguid kui mõnel uimasemal börsipäeval kokku. Aktsia hind on juba 90 krooni. Firma juhid ja nõukogu liikmed muhelevad rahulolevalt. Mõne jaoks tähendavad sendid aktsia hinnas miljoneid kontol.
    Suurem toimetamine käib ka maaklerifirmade kontorites. ?Palju tehinguid tehti, Eesti rekord kindlasti,? räägib SEB Ühispanga maakler Karoly Kirber. ?Rabelemist oli rohkem kui kunagi varem.? Seda enam, et Ühispangas on kliendi ja börsi vahel veel maakler, kes näiteks kliendi poolt interneti kaudu antud tehingukorralduse ise börsile edastab. ?Eks ta natuke halb täna oli, üritasime anda endast parima, uus süsteem saab meil õige pea valmis,? kinnitab Kirber.
    ?Tavapärasest oli tööd rohkem,? meenutab ka Sampo Panga maakler Laur Kaljuvee. ?Aga mingeid tõrkeid ei esinenud, kliendid võivad rahule jääda.?
    Õhus on väike võimalus, et börs muudab ka võrdluslimiiti ehk laseb aktsial päeva sees liikuda rohkem kui 15%, mis on reglemendis ette nähtud.
    Järsku venib aga müügiorderite rivi ostupoolest pikemaks. Maaklerid, keda suvel börsile tulnud firmade juures ostupoolel nähti, on nüüd teisele poole kolinud. Juba poole tunni pärast kaupleb Tallinki aktsia napilt kõrgemal emissioonihinnast ning müüjate seas on ka suurinvestorid, kellele jaotati enamik emissioonist.
    ?Jaotasime aktsiad selliselt, sest tahtsime, et aktsionäride ring oleks võimalikult tugev ja firma tulevikku toetav,? selgitab üks korraldajatest, Citigroup Global Marketsi tegevjuht James Bardrick.
    Kaaskorraldaja Suprema ettevõtete rahastamise osakonna juht Henrik Igasta räägib, et suurinvestoritele anti aktsiaid valikuliselt, et vähendada spekulantide osakaalu, kes kohe müüma hakkaksid. ?Aga nagu näha, mõni jäi ikka sisse,? nendib ta.
    Selline liikumine on üllatus ka Laur Kaljuveele, kelle sõnul on müüjate seas ka väikeaktsionärid, keskmine tehingu maht on lõpuks paarisaja tuhande krooni kandis.
    ?Ju siis oli inimesi, kelle jaoks üheprotsendine võit on oluline ja tähtis,? naerab Kaljuvee. ?Ma ei leia, et on mõistuspärane märkida aktsiaid, panna raha mitmeks päevaks kinni ja siis üheprotsendise kasumiga maha müüa.?
    Äripäeva küsitletud kohalikud investorid tunnistasid, et ootasid suuremat aktsia tõusu.
    OÜ Salesforce juhatuse liige Janno-Jako Jaek võttis Tallinki aktsiate märkimiseks laenu. Kokku pani ta mängu 15 000 krooni. ?Ootasin ikka suuremat tõusu, kui tuli, kuid nii suurt ka mitte, et oleksin kohe müüma tõtanud,? ütles Jaek. Ta lisas, et tegu on siiski investeeringuga ja kavas on hoida, kuni aktsia hind tõuseb 125 kroonini.
    Lasterõivaste tootja Lenne OÜ üks omanikke Urmas Leeman ootas samuti veidi suuremat aktsia hinna tõusu. ?Arvasin, et tõus tuleb suurem. Üllatas, et päeva lõpuks tuli hind peaaegu märkimishinna tasemele tagasi,? lausus ta. Leemanile kuulub Tallinki aktsiaid ligi poole miljoni krooni eest.
    Tulevikus saab Tallinki äri kolmandaks alustalaks kindlasti Riia?Stockholmi liin, lubas reedesel pressikonverentsil väsinud olekuga Tallinki juhatuse esimees Enn Pant.
    Pant lisas, et Läti?Rootsi liini avamise üle läbirääkimised käivad, kuid nende edukas lõpetamine ei sõltu ainult Tallinkist. ?Riia sadamatasud on liiga kõrged ja nad ei taha mõista, et neid tuleb langetada või jääb sadam tühjaks,? ütles Pant.
    Pant märkis IPOt kommenteerides, et välismaiste kutseliste investorite seas oli mitmekordne ülemärkimine. Kui suur see täpselt oli, ta siiski ei avalikustanud.
    ?Välismaistele investoritele müüsime oma edulugu ja lubasime kasvada ka tulevikus ning see meeldis neile väga,? sõnas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Swedbank tõstis Šiauliai Panga aktsia hinnasihti Tõusuruumi nähakse 34%
Swedbanki hinnangul on Šiauliai Panka toetamas tugev taustsüsteem ning tulemuste paranemine, mille tõttu tõsteti ka aktsia hinnasihti. Praeguselt tasemelt nähakse aktsiale 33,7 protsenti tõusuruumi.
Swedbanki hinnangul on Šiauliai Panka toetamas tugev taustsüsteem ning tulemuste paranemine, mille tõttu tõsteti ka aktsia hinnasihti. Praeguselt tasemelt nähakse aktsiale 33,7 protsenti tõusuruumi.
Meediafirmade TOPi võitja Ekspress Meedia: nii tugev taastumine oli meilegi üllatus
Eriolukord kogu maailmas pani inimesed usaldusväärset meediat lugema, 2020. aastal kasvas Ekspress Meedia digitellijate arv 55%, mis on kõigi aegade rekordkasv. 2021. aastal on trend on sama tugev olnud.
Eriolukord kogu maailmas pani inimesed usaldusväärset meediat lugema, 2020. aastal kasvas Ekspress Meedia digitellijate arv 55%, mis on kõigi aegade rekordkasv. 2021. aastal on trend on sama tugev olnud.
Trükitööstuse TOPi III koht: rahatrüki masinad vuravad hoolega
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.