Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hea majanduskliima paradoks: tootmiskulud kasvavad
Kiirelt kasvav majandus ja suurenev tööjõupuudus tõukavad tagant palgakasvu, seega peavad ettevõtjad tuleval aastal arvestama suurenevate palgakuludega.
Keskmine palk on mitu aastat järjest kasvanud kümne protsendi ringis. Hansapanga analüütiku Maris Lauri sõnul võib samasugune palgakasv jätkuda veel isegi järgmisel viiel aastal.
Majandusvaldkonniti on pilt erinev ? nendes sektorites, mis kasvavad kiiremini, tõusevad ka palgad kiiremas tempos. Näiteks ehituses, mis on töötleva tööstuse, kaubanduse ja kinnisvara valdkonna kõrval üks peamisi majanduskasvu taganttõukajaid, on tänavu juba üks suurem palgahüpe olnud ja tulevaks aastaks ennustatakse veel umbes 10?15protsendilist tõusu.
Kiiremini kasvavates valdkondades annab aga ka tööjõupuudus teravamalt tunda. Enam kui 10protsendiline majanduskasv viitab samas sellele, et uusi töötajaid on vaja juurde peaaegu igasse majandusvaldkonda. Lisatöökäsi on järjest raskem leida ? vabu oskajaid inimesi tööturul ei ole. Ka lihttöölisi on raske leida, sest töötute arv väheneb, võrreldes eelmise aastaga, viiendiku võrra, töötuna on registreeritud vaid 22 590 inimest. Erinevalt eelmistest aastatest, mil talvel alati töötute arv kasvas, langeb tööturuameti peadirektori Tiina Ormissoni sõnul töötute arv jätkuvalt suure majanduskasvu tõttu. Seega tööjõupuudus teravneb veelgi.
Uute töötajate palkamiseks tuleb nad konkurentidelt üle osta. Eriti puudutab see tehniliste alade spetsialiste. Näiteks töötlev tööstus ei ole noorte seas populaarne ning paljudel erialadel ei ole spetsialistide järelkasvu. IT-valdkond on populaarne, kuid spetsialistide vajadus on suurem, kui meie õppeasutused jõuavad neid välja koolitada.
Ehituses on probleem veel keerulisem, sest sellest sektorist on lahkunud välismaale tööle mitu tuhat inimest, samas tööpõld ehituses ei kahane, pigem suureneb. Palkade kasv võib seda suundumust murda ning hakata häid ehitusmehi koju tagasi tooma. Kuid see võtab aega. Juurde tuleb uusi hotelle, restorane, kauplusi, mis kõik vajavad tööjõudu ? ka teenindussektorit ootavad seega raskused tööjõu hankimisel.
Spetsialistide üleostmine on kalleim viis töötajate leidmiseks, kuid kui hea majanduskliima soosib ettevõtte laienemist ja tootmise suurendamist, on see vältimatu. Selleks, et professionaalse tasemega inimest üle osta, on PW Partnerite ASi tegevdirektori Peeter Võrgu sõnul vaja talle maksta eelneva töökohaga võrreldes vähemalt 20% kõrgemat palka. Samaga peavad arvestama ka need ettevõtjad, kes ise tööjõudu ei vaja, aga kelle töötajatest on konkurendid huvitatud.
Palk üksi aga pole enam ainus motivaator, mis hoiab töötajad ettevõttes, vaid ka üldised töötingimused, puhkus, õppekulude kompenseerimine, sportimisvõimalused... Kõik need suurendavad ettevõtjate kulusid veelgi.
Tööstusettevõtjad on enamjaolt arvestanud 5?6protsendilise jääva palgakasvuga. Osa ettevõtjaid loodab ilmselt, et tulumaksureform teeb osa palgatõusust nende eest ära. Teebki, ent tööjõuküsimus muutub ettevõtjate jaoks järjest tõsisemaks ja tööjõupuudus võib peatselt hakata pidurdama ettevõtete arengut, kui ettevõtja ei suuda personalipoliitikat tekkinud olukorraga kohandada. Oluline on jälgida tööturul, oma sektoris ja regioonis toimuvat ? oma töötajate palgad tuleb hoida konkurentsivõimelised.
Autor: ÄP