Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hea majanduskliima paradoks: tootmiskulud kasvavad

    Kiirelt kasvav majandus ja suurenev tööjõupuudus tõukavad tagant palgakasvu, seega peavad ettevõtjad tuleval aastal arvestama suurenevate palgakuludega.
    Keskmine palk on mitu aastat järjest kasvanud kümne protsendi ringis. Hansapanga analüütiku Maris Lauri sõnul võib samasugune palgakasv jätkuda veel isegi järgmisel viiel aastal.
    Majandusvaldkonniti on pilt erinev ? nendes sektorites, mis kasvavad kiiremini, tõusevad ka palgad kiiremas tempos. Näiteks ehituses, mis on töötleva tööstuse, kaubanduse ja kinnisvara valdkonna kõrval üks peamisi majanduskasvu taganttõukajaid, on tänavu juba üks suurem palgahüpe olnud ja tulevaks aastaks ennustatakse veel umbes 10?15protsendilist tõusu.
    Kiiremini kasvavates valdkondades annab aga ka tööjõupuudus teravamalt tunda. Enam kui 10protsendiline majanduskasv viitab samas sellele, et uusi töötajaid on vaja juurde peaaegu igasse majandusvaldkonda. Lisatöökäsi on järjest raskem leida ? vabu oskajaid inimesi tööturul ei ole. Ka lihttöölisi on raske leida, sest töötute arv väheneb, võrreldes eelmise aastaga, viiendiku võrra, töötuna on registreeritud vaid 22 590 inimest. Erinevalt eelmistest aastatest, mil talvel alati töötute arv kasvas, langeb tööturuameti peadirektori Tiina Ormissoni sõnul töötute arv jätkuvalt suure majanduskasvu tõttu. Seega tööjõupuudus teravneb veelgi.
    Uute töötajate palkamiseks tuleb nad konkurentidelt üle osta. Eriti puudutab see tehniliste alade spetsialiste. Näiteks töötlev tööstus ei ole noorte seas populaarne ning paljudel erialadel ei ole spetsialistide järelkasvu. IT-valdkond on populaarne, kuid spetsialistide vajadus on suurem, kui meie õppeasutused jõuavad neid välja koolitada.
    Ehituses on probleem veel keerulisem, sest sellest sektorist on lahkunud välismaale tööle mitu tuhat inimest, samas tööpõld ehituses ei kahane, pigem suureneb. Palkade kasv võib seda suundumust murda ning hakata häid ehitusmehi koju tagasi tooma. Kuid see võtab aega. Juurde tuleb uusi hotelle, restorane, kauplusi, mis kõik vajavad tööjõudu ? ka teenindussektorit ootavad seega raskused tööjõu hankimisel.
    Spetsialistide üleostmine on kalleim viis töötajate leidmiseks, kuid kui hea majanduskliima soosib ettevõtte laienemist ja tootmise suurendamist, on see vältimatu. Selleks, et professionaalse tasemega inimest üle osta, on PW Partnerite ASi tegevdirektori Peeter Võrgu sõnul vaja talle maksta eelneva töökohaga võrreldes vähemalt 20% kõrgemat palka. Samaga peavad arvestama ka need ettevõtjad, kes ise tööjõudu ei vaja, aga kelle töötajatest on konkurendid huvitatud.
    Palk üksi aga pole enam ainus motivaator, mis hoiab töötajad ettevõttes, vaid ka üldised töötingimused, puhkus, õppekulude kompenseerimine, sportimisvõimalused... Kõik need suurendavad ettevõtjate kulusid veelgi.
    Tööstusettevõtjad on enamjaolt arvestanud 5?6protsendilise jääva palgakasvuga. Osa ettevõtjaid loodab ilmselt, et tulumaksureform teeb osa palgatõusust nende eest ära. Teebki, ent tööjõuküsimus muutub ettevõtjate jaoks järjest tõsisemaks ja tööjõupuudus võib peatselt hakata pidurdama ettevõtete arengut, kui ettevõtja ei suuda personalipoliitikat tekkinud olukorraga kohandada. Oluline on jälgida tööturul, oma sektoris ja regioonis toimuvat ? oma töötajate palgad tuleb hoida konkurentsivõimelised.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Balti turul kaubeldi enim tugevast kvartalist teatanud LHV aktsiatega
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.