Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kodumaine tarkvaralahendus jäi Hansabile kitsaks

    Hansab hakkas uut majandustarkvara valima 2000. aastal. ?Meie firmal on see eripära, et väga suur tähtsus on teenindusprotsessil. Müüme pangatehnikat ? sularahaautomaadid, järjekorrasüsteemid, rahalugejad ? ja tähtis on sellest hea ülevaade saada,? selgitab Hansabi finantsjuht Kari Pavelson.
    Enne Navisioni majandustarkvara kasutusele võtmist kasutas Hansab Eestis toodetud tarkvara Hansaraama. Paraku jäid kodumaise tarkvara võimalused kasvavale Hansabile liiga kitsaks. Tuleb osta selline programm, mis pole sulle nagu paras ülikond, vaid natuke suurem ? firma kasvuruumi peab sinna juurde arvestama, põhjendab Pavelson uue tarkvara valikut.
    Hansabi esimeseks partneriks Navisioni juurutamisel oli Navi Tarkvara ? firma, mida enam ei eksisteeri. ?Nad oskasid väga hästi müüa. Ütlesid, et kuu või kaks ja kõik töötab,? meenutab Pavelson. Paraku polnud juurutamine tegelikkuses kaugeltki nii edukas. See oli kohutav, mis me tegime ? läksime vanasse programmi ja tegime sama töö uuesti üle, kirjeldab ta rasket perioodi.
    Kari Pavelsoni sõnul on Navision keeruline programm, mis ei sarnane ühegi tavalise kontoritarkvaraga. Väga palju sõltub häälestamisest, seega on suur tähtsus juurutusel. Navi Tarkvara poolne puudulik juurutamine sundis Hansabit nende teenustest loobuma. Kuigi Navi Tarkvara soovitasid ka teised firmad, liigitab Pavelson toonase koostöö nüüd tööõnnetuste hulka.
    Seejärel otsustas Hansab Cell Networki kasuks. Samas oli Cell Network Navisioni juurutamise litsentsi alles saanud ning varasemat kogemust neil sellega polnud. ?Panime asjad täpselt paika ? mida me tahame, kuidas asjad peaksid olema, ? räägib Pavelson. Uus juurutaja aitas tarkvara Hansabile sobivaks kohandada, selleks kirjutas Cell Network Navisioni olemasolevatele moodulitele täiendusi.
    Loogilise süsteemi paikapanemine nõuab suurt eeltööd. Aga seda eeltööd on väga raske teha, kui pole kõrval juhendajat-arendajat, rõhutab Pavelson hea juurutaja vajalikkust. ?On palju asju, mida Cell Network on pidanud Navisionile juurde tegema. Ma ei usu, et ideaalset tarkvara on üldse olemas ? ikka tuleb midagi kohendada,? lisab ta.
    Kuna igapäevaselt puutuvad uue süsteemiga kokku pea kõik Hansabi töötajad, tekitas juurutamine ka pingeid. ?Inimestel tekkis negatiivne löök ? miks see nii keeruline on, miks seda üldse vaja on. Ei saa olla vaid nii, et programm tehakse inimeste järgi. Inimesed peavad ise ka programmiga kohanema,? selgitab Pavelson. Praegu ei kujuta keegi tööd ilma selle süsteemita ette, lisab ta.
    Hansabi eelmine tarkvara võimaldas pidada elementaarset raamatupidamist ja väljastada lihtsamaid arveid. Navisioni kasutuselevõtt viis Pavelsoni sõnul firma oluliselt kõrgemale arengutasemele ja andis Hansabi hooldusosakonnale kindla arvelduse kõigi tööde üle. ?Kõik tellimused ja projektid on registreeritud andmebaasis, mis annab ülevaate ressursikasutusest ja arveldustest, võimalik on mõõta tellimuste, lepingute või projektide kasumlikkust, vaadata iga seadme remondi või hoolduse ajalugu, jälgida hoolduslepingute täitmist, jälgida erinevate hooldusregioonide või hooldustehnikute koormust,? selgitab Hansabi finantsjuht.
    Tänaseks on suurem osa juurutamisest lõppenud, kuid partnerfirma abi läheb Hansabil Navisioniga vaja seni. Näiteks kliendihaldusmoodul on täismahus kasutusele võtmata. Tulevikus soovib Hansab, et ettevõtte hooldusmehed saaksid objektil olles kasutada Navisioni oma pihuarvuti kaudu.
    Uue süsteemi juurutamise kulud ulatusid Hansabil poole miljoni kroonini. See on kindlasti vajalik kulutus, usub Pavelson.
    Teistel firmadel soovitab ta enne IT-süsteemi investeerimist mõelda, mida tarkvarast tahetakse. ?Peab olema selge nägemus ning see nägemus tuleb ka juurutajale selgeks teha. Meie teadsime, mida tahtsime, aga mitte piisavalt konkreetselt,? jagab Pavelson nõu. Juurutaja valikut peab ta tähtsamakski kui tarkvara valikut ? suurtel majandustarkvara pakettidel on niigi kõik võimalused olemas.
    Nii mõnelgi firmal tekib IT-süsteemi valimisega probleeme. Cell Networki müügijuht Kaspar Loog räägib, et sageli üritatakse minna piltlikult öeldes kahuriga kärbest laskma. Näiteks on Microsoftil kaks majandustarkvara paketti: Navision ja Axapta. ?Ettevõtted tahavad alati kõige suuremat ja uhkemat,? selgitab Loog, miks kõrgest hinnast hoolimata sageli Axapta valitakse. Samamoodi otsustatakse enamasti Microsoft Office?i kasuks, kuigi 80% firmadest saaksid hakkama OpenOffice?iga.
    ?Probleem on selles, et lahendus ja vajadus aetakse segi. Enne IT-süsteemi tellimist tuleb teha väike tasuvuse analüüs ? kui palju raha on mõtet selle alla panna,? räägib Loog. Enamikus firmades on vaja infosüsteemi. Paljud kasutavad selleks nutikalt ära standardseid kontoripakette, selgitab ta.
    IT-ettevõtte OÜ Uptime äriteenuste juhi Jaanus Tamme sõnul on Eesti väikefirmad oma IT-vajaduste osas aktiviseerinud ja soovivad üha rohkem tellida tarkvara äri toetamiseks.
    ?Mida standardsem on vajadus, seda rohkem ostetakse valmislahendusi,? räägib Tamm. Üldjuhul ongi suuremahulise tarkvaraarenduse tellimine jõukohane vaid suurtele firmadele, lisab ta.
    Tamme ütlusel on keskmine klient soovinud lahendust ärikriitilisemate osade efektiiv­se­maks või paremaks haldamiseks. Näiteks tellimuste, klientide, logistika, teenuste osutamisega seotud tarkvara ehk lahendused, mis on tihedalt seotud klientidega ja raha teenimisega ning kus IT abil saab kiiremaid või paremaid tulemusi.
    Tarkvarafirma Cell Network müügijuhi Kaspar Loogi sõnul on IT-süsteem inves­teering nagu trükimasin trükitööstuses või veoauto transpordifirmas. ?IT-süsteem aitab säästa inimeste aega ja vähendada vigu,? kinnitab ta.
    Autor: Tõnn Sikk
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
USA aktsiaturg langes peale viiepäevast tõusu
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.