• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    RSS kiirendab veebis info leidmist

    Kui rääkida RSS feedidest, siis võiks alustada selle mõiste tõlkimisest eesti keelde. Tegemist on uudiskanalite lugejaga, millest saab valitud uudiseid lugeda samast programmist ? ei pea isegi veebibrauserit avama.
    Tehnoloogia töötab põhimõttel, et kasutaja arvutis paiknev lugeja jälgib internetis spetsiaalset faili, mida pidevalt uuendatakse ja kus on kirjas, kuidas artiklini pääseb. Sisupakkujad (nt Äripäev, Postimees, minut.ee ja lugematud teised eesti ja välismaa ajalehed, ajakirjad, ajaveebid jm) hoiavad oma kodulehel seda faili üleval ja uuendavad seda.
    Interneti tulekuga kardeti, et paberkandjal lehed võivad kaduda ja uudiste lugemine kolib elektroonilisse meediasse. Nii aga ei juhtunud ja ilmselt ei põhjusta seda ka uus tehnoloogia RSS ehk uudiskanalite lugeja. Pigem on RSS kompaktse, kiire ja reklaamivaba alternatiivina suunatud neile, kes lihtsalt peavad maailma erinevate uudistega kursis olema ning varem selleks ühelt veebilehitseja lehelt teisele surfasid, et äkki on midagi uut üles pandud. Sageli raisati uue info otsimisele mõttetult aega.
    Uudiskanalite lugeja võimaldab seda kõike teha ühes programmiaknas ning veebilehitseja võib üldse ära unustada. Ja mis tavakasutajale kõige toredam ? olemas on ka eesti keelde tõlgitud uudiskanalite lugejaid. Uutest uudistest teavitatakse ekraanil all paremas aknas, kui jätta lugeja vaikselt uudiseid n-ö kuulama.
    Kust uudiskanalite lugejaid saada, kuidas sinna uudiskanaleid lisada ja kust neid uudiskanaleid üldse leida? Uudiskanalite lugejaid on internetis saadaval tasuta nii palju erinevaid, et esmapilgul on raske valida, mida võtta. Peamiseks kriteeriumiks peaks olema lihtsus, kiirus ja miks mitte ka eestindatavus.
    Mida rohkem kanaleid, seda rohkem peab arvuti neile oma ressurssi kulutama, seetõttu maksab lisada lugejasse vaid neid uudiskanaleid, mida igapäevaselt kasutatakse ja kustutada mittevajalikud. Mis on parim uudiskanalite lugeja, jäägu igaühe enda otsustada.
    Lähtudes aga eelpool toodud kolmest kriteeriumist, võin soovitada Feedreaderit ? see on kiire, lihtne ja eestikeelne. Eestindamiseks tuleb küll natuke vaeva näha, aga see on jõukohane.
    Feedreaderi paigaldamine pole raske. Kui aga kasutajal pole lubatud arvutisse tarkvara paigaldada, oleks mõttekas firma peale üks lugeja välja valida ning lasta IT-spetsialistil hoolitseda, et see saaks paigaldatud.
    RSSi lugeja eestikeelseks muutmiseks tuleb veebiaadressil www.feedreader.com/translations/Estonian/ asuv fail kopeerida samasse kausta, kuhu paigaldasite arvutis lugeja ning järgmisel käivitamisel ongi see lugeja juba eestikeelne.
    Vaikimisi pole lugejas eriti midagi. Et lugeda uudiseid, mida olete senini lugenud mööda kodulehekülgi surfates, tuleb ette võtta viimane tähelepanelik külastus nendele lehtedele. Nimelt pole uudiskanaleid ?leida? nii lihtne. Aga õnneks saab siiski mitmeid näpunäiteid tuua, kus nad on, missugused nad välja näevad ja kuidas neid oma uudislugejasse saab.
    Tavaliselt on uudiskanali link (mis tuleb saada oma lugejasse) väljaande pealehel, võite selle kiiremaks leidmiseks kasutada otsingut Ctrl+F.
    Kui me võtame näiteks Äripäeva, siis asub RSSi link pealehe alumises vasakus nurgas. Seal märkate linki, mille pilt ütleb, et tegemist on RSS-FEEDiga.
    Parem hiireklõps leitud lingil ja ?Copy Shortcut?. Seejärel avage oma uudistelugeja ning kui see on Feedreader, vajutage klahvile F2 või valige menüüst ?Fail-Lisa uudiskanal?.
    Ilmub aken, kuhu tuleb kleepida (paste) eelnevalt kopeeritud link ja vajutada Ctrl-V või hiire paremklikk ja ?paste? ning vajutada ?Järgmine?. Seejärel küsitakse, kuhu kausta link salvestada ja seejärel ongi kanal lugemiseks valmis.
    Nüüd pole muud, kui hiire paremklõps uudistelugejas värskelt tehtud lingi peal ja valige ?uuenda?. Igasse kanalisse ilmuvad uudiste pealkirjad ning klõpsates huvipakkuvale pealkirjale, avaneb samas lugeja aknas kõrvalsakis juba huvitav uudis.
    Iga uudiskanali seadeid saab veel täiendavalt muuta. Näiteks teha niinimetatud kuulamise periood lühemaks ehk lugeja hakkab siis uusi uudiseid sagedamini otsima. Samuti saab teha endale kataloogipuid, et päevauudised oleks ühes puus, tehnikauudised teises jne. Kõik need põhivõimalused on ka teistes lugejates olemas ? kanalite lisamine käib aga ikka samal põhimõttel, nagu eelnevalt mainitud.
    Osa lugejaid oskab otsida internetist märksõnade järgi kanaleid ja pakuvad neid ka välja
    Nagu alati, on hea otsija www.google.com . Piisab sellest, kui sisestada huvitava väljaande nimi ja märksõna RSS.
    Kogu selle loo peale võib jääda mulje, et uudiskanalite lugejad ainult kiirendavad soovitud uudiste leidmist ja valikulist lugemist ning töötajad n-ö raiskavad aega efektiivsemalt, kuna kulutavad valimisele ja otsimisele vähem aega.
    Aga lugejat saab kasutada ka palju praktilisematel ülesannetel. Näiteks huvitab kasutajat, millal tuleb mingist tema lemmiktarkvarast välja uuem versioon ? enam pole vaja seda eraldi jälgida, vaid tuleb see kanal lihtsalt sisestada oma lugejasse. Teavitus tuleb just siis, kui uus versioon on väljas.
    Ja miks mitte jälgida lugeja abil viimase hetke reisipakkumisi, viimaseid valuutakursse ja aktsiahindu, lugeda viimast koomiksit, saada operatiivselt teada viimastest Windowsi turvapaikadest vms. Kui RSSi link on veebilehel olemas, saab selle abil jälgida kas või näiteks kellegi ajaveebi ehk blogi.
    RSSi võimalused on piiramatud, kuid senini teab tavakasutaja sellisest lisatööriistast vähe või üldse mitte. Asi on suhteliselt uus, seda pole palju kiidetud ega reklaamitud. Saadav kasu (aja kokkuhoid, kõik uudised ühes kohas, pealkirjade järgi arusaadav ja selge valik, reklaamivaba) kaalub tunnikese otsimist ja kohanemist selgelt üles.
    Autor: Kristjan Paluoja
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Bercmani aktsionärid võtsid Krakuli omaks
Bercman Technologies tänane erakorraline aktsionäride koosolek kiitis ühehäälselt heaks Krakuliga sõlmitud väärtpaberite vahetuslepingu.
Bercman Technologies tänane erakorraline aktsionäride koosolek kiitis ühehäälselt heaks Krakuliga sõlmitud väärtpaberite vahetuslepingu.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Jaekaubanduse käive kasvas 10 protsenti
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.