Raivo Sormunen • 13. detsember 2005 kell 22:00

Rekorditesadu Eesti majanduses

Viimase kuu jooksul inimesteni paisatud Eesti makromajandusuudised on andnud vastulöögi ka kõige suurematele pessimistidele. Seis on ülimalt roosiline ning sportlikult väljendatuna võib öelda, rekordeid tuleb kui murdu.

Kuu alguses avaldatud kolmanda kvartali sisemajanduse kogutoodang kasvas ligi 11%. Viimati oli meil kahekohaline majanduskasv 1997. aasta majandusbuumi ajal. Liites siia otsa ka veel naftahinna ralli tõttu kõrgeks aetud inflatsiooninumbri, ulatus majanduskasv püsihindades ligi 16protsendiliseks!

Töötuse määr on langenud viie aastaga 14,5 protsendilt 7,1-le, kolmandas kvartalis ulatus ekspordi kasvutempo 27 protsendini, palgad jätkavad kasvamist kiirusega kümnendik aastas, maksude tugev laekumine lubab lisaeelarveid teha, jaekaubandussektor õitseb 15% kasvutempoga ja lisaks kõigile aitab hoogu juurde anda ka välisraha kasutamine.

Siin on aga üks konks. Kui Euroopa Liidust saadavad miljardid meile suuri kohustusi külge ei poogi siis pankadest võetud laenud vajavad kunagi ka tagasimaksmist. Aastaga on eestlaste laenukoormus kasvanud 44 miljardi krooni võrra (sh eraisikute kohustused ligi 19 miljardit krooni). Ehk majandusse on lisandunud aastaga summa, mis on võrdne ligi veerandiga aastasest sisemajanduse kogutoodangust. Kui investeerimiseks võetud laenud võivad tuleviku majanduskasvu toetada, siis tarbimiseks võetud raha kindlasti mitte.

Ülikiire majandusarengu pärast tuleb rõõmustada nüüd ja praegu, sest pikemas perspektiivis sellise tempo hoidmine on võimalik vaid väga tugevatele majandustele ning võib nõrgemad ülepingutuse tõttu jalust lüüa.

Kas Eesti majanduse tervis suudab ülikiiret tempot hoida või sellest ilma oluliste tagasilöökideta välja tulla, näitab aeg. Ise usun, et meid ei taba 1998.-99. aasta kriis, mil pärast peadpööritavat majandustempot suudeti nullikasvu, kui sedagi, näidata.

Hetkel kuum