Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Trieri Ameerika triloogia teine osa ?Sõpruses?
?Sõpruses? jõudis nädala keskel kinolinale Lars von Trieri Ameerika Ühendriikide triloogia teine osa ?Manderlay?, mis jätkab tema ?Dogville?i? stiili, kus maalitud jooned asendavad tavakohaseid dekoratsioone ning peatükkide nimed lisavad irooniat ja distantsi.
?Kui ?Dogville?i? peateema oli ksenofoobia, siis ?Manderlay? tegeleb rassisuhete, liberalismi ja rahvuse loomise (eeskätt parasjagu Iraagis teostatava julgustüki sarnase) temaatikaga ning võib osutuda isegi vastuolulisemaks ja ?okeerivamaks kui ta kurikuulus eelkäija,? tõdes filmikriitik Steve Gravestock Toronto Filmifestivalil.
?Manderlay? viib vaataja aastasse 1933 ja jätkab Grace?i lugu, kes koos isaga lahkus Dogville?ist. Läbi Alabama reisides avastavad nad raskete raudväravate taha suletud kogukonna, mille peamiselt mustad asukad elavad endiselt oma isandate orjuses. Õiglase meelega Grace ei suuda jääda kõrvaltvaatajaks, kui valge ülevaataja orja nüpeldab. Ehkki kasvanduse omaniku ja matriarhi peatne surm peaks olema õnnistus, tekitab see hoopis hirmu orjades, kes ei ole kunagi kogenud elu ilma ?Perenaise Õiguseta? ? kasvanduse sotsiaalse piiblita. Vana neeger Wilhelm anub Grace?i abiks orjade üleminekul demokraatlikule eluviisile.
Osades on Bryce Dallas Howard, Isaach de Bankolé, Danny Glover, Willem Dafoe, Lauren Bacall.
?Manderlay? on taanlasest filmire?issööri Lars von Trieri kümnes täispikk mängufilm. Enamikku tema teostest on võimalik olnud võimalik näha ka PÖFFi publikul.
Trieri rahvusvaheline tähelepanu saabus 1984. aastal debüütmängufilmiga ?Mõrva element?, mis võitis Cannes?i festivalil auhinna tehniliste lahenduste eest. Samasse triloogiasse kuuluvad ka von Trieri järgmised kaks filmi ?Epideemia? (1987) ja ?Euroopa? (1991), mida Cannes?i ?ürii pidas eriauhinna vääriliseks. Suur populaarsus rahva hulgas tuli 1996. aastal melodraamaga ?Laineid murdes?, mis võitis mitu preemiat Cannes?is ning saavutas Euroopa Filmiakadeemia aasta parima filmi auhinna. Von Trier oli üks Dogma 95 manifesti rajajaid filmiga ?Idioodid? (1998). Tema 2000. a. suurfilm ?Tantsija pimeduses? võitis Kuldse Palmioksa Cannes?is ja oli üks menukamaid filme ka 4. PÖFFil.