19. detsember 2005 kell 22:00

Kas oleme õigel teel?

Äripäevas 16. detsembril ilmunud artikkel ?Keskkonnatasud tõusevad 40%? kõneleb keskkonnatasude hüppelisest tõusust. See ajendaski esitama mind küsimust, kas oleme ikka õigel teel.

Ütlen ette, et hoolin puhtast loodusest. Tahan öelda seda, et igal otsusel on mõistlikud põhjendused ja leian, et iga otsus vajab arvutusi. Seejärel saab hinnata otsuse mõju kogu majandusele tervikuna. Ehitussektoriga seotud inimesed selliseid kalkulatsioone ja hinnanguid näinud ei ole.

Kogu ehituskultuur ja normid võeti 1990ndate algul üle Soomest. See on olnud väga positiivne ja selle vilju naudime veel praegugi. Nüüd tasub vaadata ka medali teist külge. Jääb mulje, et üle tahetakse võtta ilma läbi mõtlemata ka see, mida ei peaks üle võtma.

Soomlased on arvutanud, et viimase kümne aastaga on korterite ehitamise ruutmeetri hinnad kahekordistunud. Kui kümne aasta pärast teeksime analüüsi, siis milline oleks olukord 2015. aasta lõpuks Eestis? Jätame kõrvale turuhinna, räägime ainult ehituse hinnast.

Soomlaste tehtud analüüs annab väga huvitava tulemuse. Kahekordse hinnatõusu põhjused on järgmised: 50% on mõjutanud korterite varustatuse taseme tõus ja ülejäänud 50% riigi ja omavalitsuste tegevused. Viimaste hulgas loetletakse detailplaneeringute menetlemise tunduvat aeglustumist, detailplaneeringutele lisanõuete esitamist, kõikvõimalike maksude lisamist (nt keskkonnatasud, käibemaks), ehituskõlbuliku maa vähenemine.

Tundub, nagu keegi kasutaks meil copy paste võtet tagajärgedele mõtlemata. Kõhutunne ütleb, et meil tuleb kümne aasta pärast enam kui pool hinnatõusust riigi ja omavalitsuste tegevuse või tegevusetuse tõttu. Samas riik ei otsusta, mis saab maardlaist, kust näiteks killustikku kaevandada. Juba täna ei jätku paekivikillustikku. Seda on vaja igal ehitusel, põhiliselt betooni- ja teetöödel. Kas hakkame graniitkillustikku nagu tööjõudu samuti Soomest vedama? Hinnavahest parem ei räägiks.

Ehitajat ei lohuta teadmine, et tasude tõus jääb tarbija kanda. Kui palju korteriostja suudab kanda? Loomulikult tahab ehitaja ehitada. Aga riik on ju selleks, et luua süsteem, mis võimaldab ka ettevõtlikul kodanikul elada väärikalt.

Aasta lõpul tegeleme mõõdetavate tulemuste kokkulugemise ja võrdlemisega. Samas on väärtusi, mis ei ole mõõdetavad. Alles siis, kui riik suudab sellest aru saada, võib öelda, et oleme õigel teel.

Autor: Tarmo Lige

Hetkel kuum