Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas oleme õigel teel?

    Äripäevas 16. detsembril ilmunud artikkel ?Keskkonnatasud tõusevad 40%? kõneleb keskkonnatasude hüppelisest tõusust. See ajendaski esitama mind küsimust, kas oleme ikka õigel teel.
    Ütlen ette, et hoolin puhtast loodusest. Tahan öelda seda, et igal otsusel on mõistlikud põhjendused ja leian, et iga otsus vajab arvutusi. Seejärel saab hinnata otsuse mõju kogu majandusele tervikuna. Ehitussektoriga seotud inimesed selliseid kalkulatsioone ja hinnanguid näinud ei ole.
    Kogu ehituskultuur ja normid võeti 1990ndate algul üle Soomest. See on olnud väga positiivne ja selle vilju naudime veel praegugi. Nüüd tasub vaadata ka medali teist külge. Jääb mulje, et üle tahetakse võtta ilma läbi mõtlemata ka see, mida ei peaks üle võtma.
    Soomlased on arvutanud, et viimase kümne aastaga on korterite ehitamise ruutmeetri hinnad kahekordistunud. Kui kümne aasta pärast teeksime analüüsi, siis milline oleks olukord 2015. aasta lõpuks Eestis? Jätame kõrvale turuhinna, räägime ainult ehituse hinnast.
    Soomlaste tehtud analüüs annab väga huvitava tulemuse. Kahekordse hinnatõusu põhjused on järgmised: 50% on mõjutanud korterite varustatuse taseme tõus ja ülejäänud 50% riigi ja omavalitsuste tegevused. Viimaste hulgas loetletakse detailplaneeringute menetlemise tunduvat aeglustumist, detailplaneeringutele lisanõuete esitamist, kõikvõimalike maksude lisamist (nt keskkonnatasud, käibemaks), ehituskõlbuliku maa vähenemine.
    Tundub, nagu keegi kasutaks meil copy paste võtet tagajärgedele mõtlemata. Kõhutunne ütleb, et meil tuleb kümne aasta pärast enam kui pool hinnatõusust riigi ja omavalitsuste tegevuse või tegevusetuse tõttu. Samas riik ei otsusta, mis saab maardlaist, kust näiteks killustikku kaevandada. Juba täna ei jätku paekivikillustikku. Seda on vaja igal ehitusel, põhiliselt betooni- ja teetöödel. Kas hakkame graniitkillustikku nagu tööjõudu samuti Soomest vedama? Hinnavahest parem ei räägiks.
    Ehitajat ei lohuta teadmine, et tasude tõus jääb tarbija kanda. Kui palju korteriostja suudab kanda? Loomulikult tahab ehitaja ehitada. Aga riik on ju selleks, et luua süsteem, mis võimaldab ka ettevõtlikul kodanikul elada väärikalt.
    Aasta lõpul tegeleme mõõdetavate tulemuste kokkulugemise ja võrdlemisega. Samas on väärtusi, mis ei ole mõõdetavad. Alles siis, kui riik suudab sellest aru saada, võib öelda, et oleme õigel teel.
    Autor: Tarmo Lige
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
USA tugev tööjõuturg pani aktsiaturud langema
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Rootsit tabanud pankrotilaine räsib enim ehitust
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.