Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik peab küsima oma üürnikelt turuhinda
Riigiasutused teenivad oma rendipindadelt aastas 280 miljonit krooni. Kuid see on köömes võrreldes sellega, mida riik võiks saada: Riigikontroll tegi paar aastat tagasi kindlaks, et 80 protsenti rendilepingutest on sõlmitud turuhinnast madalamalt.
Äripäeva meelest peab riik andma edaspidi üüripindu rendile alati ja ainult turuhinnaga. Ning et kontroll riigiasutuste tegevuse üle oleks parem, teeme ettepaneku, et kõik nende sõlmitud rendilepingud oleksid internetis avalikult kättesaadavad.
Praegu käib igal aastal sama trall: Riigikontroll teeb auditeid ja annab soovitusi. Ministeeriumid küll natuke parandavad asja, aga sõlmivad samal ajal ka uusi riigile kahjulikke lepinguid. Vahepeal vahetuvad ministrid ning uutel on hea eelkäijaid süüdistada.
Samal ajal aga kannab riik pidevalt kahju, sest saamata jääb suur osa tulust. Kohati on nähtus nimega ?alla turuhinna üürimine? omandanud absurdikoomika mõõtmed. Näiteks haridusministeerium võttis Riigikontrolli andmetel mullu eraõiguslikele juriidilistele või füüsilistele isikutele välja renditud mitteeluruumide puhul üldse tasu vaid 60 protsendil juhtudel ehk siis 40 protsenti kostilistest said ruumid enda käsutusse tasuta. Mõned lahketelt riigiasutustelt pindu üürivad organisatsioonid on aga avastanud, et kuigi nende majaperemees palju ei küsi, ei keela neil keegi seda teha.
Nii näiteks tasuvad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Piimaliit põllumajandusministeeriumile üüri 40 krooni ruutmeeter, aga oma allüürnikelt kasseerivad sisse kuni 100 krooni ruutmeeter. See on eetika seisukohalt sama hea, kui vanemad müüksid oma lapse tasuta koolitoiduportsjonid kellelegi teisele edasi.
Praegune korrastamata riiklik üüritegevus ei tähenda aga mitte ainult saamata jäänud tulu, vaid avab ka võimaluse korruptiivseteks tehinguteks, kus odavaid pindu saavad üürida ametnike või nende sõprade ja sugulastega seotud firmad. Sedaviisi peab põllumajandusministeeriumi hoones üpris taskukohase rendi eest sööklat näiteks OÜ Miku-Manni, mille osanik Matti Piirsalu töötab ministeeriumi nõunikuna. Selle asja nimi on korruptsioonivastases seaduses huvide konflikt. Samas, turuhindadega rentimine mitte ainult ei annaks kõigile soovijatele võrdsed võimalused, vaid hoiaks ära ka alusetud süüdistused. Me teame, et Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Piimaliit on seotud Rahvaliiduga. Ning me teame, et neil on soodsad üürilepingud. Kui need organisatsioonid soovivad näidata, et neile ei ole tehtud poliitilisi soodustusi, siis saavad nad nõuda koos meiega kõigile turuhindade kehtestamist.
Kaks vastuväidet. Esiteks, osa rendilepinguid on sõlmitud vanal hallil ajal ja nende tagantjärele muutmine on ka parima tahtmise juures keerukas. Ja teiseks ? kas pole pool muna parem kui tühi koor? Riigikontroll on ju ka leidnud, et ligi 40 protsenti riigile kuuluvatest hoonetest pole üldse kasutusel. Just seetõttu peamegi vajalikuks lepingute avalikustamist. See annab kõikidele turuosalistele võimaluse omad järeldused teha ning ka ülevaate, kes ja millal on lepingud sõlminud.
Autor: ÄP