Brüsselist tuli karm suhkrutrahv

Brüsseli suhkrukomitee ei võtnud arvesse Eesti poliitikute väiteid selle kohta, nagu oleks Eesti suures suhkruvarus ?süüdi? eraisikutest agarad moosikeetjad, ning määras Eesti üleliigseks suhkruvaruks 91 464 tonni.

Tegemist on 200 tonni väiksema kogusega, kui oli seni välja pakutud maksimummäär. Rahaliselt tähendab see ca 700 miljoni krooni suurust trahvi.

Valitsuse liikmed eesotsas põllumajandusminister Ester Tuiksooga üritasid Euroopa Komisjoni suhkrukomiteele selgeks teha, nagu oleks kaks kolmandikku Eestis varutud suhkrust kokku ostetud eraisikute poolt ehk seda ei peaks käsitlema kui üleliigset varu ning vaid 30 000 tonni oleks ettevõtjate varu.

Kevadel aga avastas maksu- ja tolliamet, et ettevõtted olid varunud 20 000 tonni rohkem, kui põllumajandusminister Brüsselisse raporteeris.

?Riigi ülesanne on nüüd valmistada ette hagi Euroopa Kohtusse ja vaadata, kuidas ettevõtjatelt raha kätte saada,? ütles põllumajandusminister Ester Tuiksoo. ?Palun ärge feti?eerige neid rahasummasid üle.?

Juba on põllumajandusministeeriumi või maksuameti nõuded üleliigsete varude kohta kohtutes vaidlustanud rida tuntud ettevõtteid, nagu Balbiino, ETK, Baltazar Trading, Pärnu Õlu, Ösel Foods jt, kokku ca 20 ettevõtet.

Detsembri alguses selgus, et põllumajandusministeerium on võitluses suhkrutrahviga välja tulnud uue strateegiaga. Tutvustati eestlaste moosikeetmisharjumuste uuringut, mis tänu loodetavale meediakajastusele peaks vähendama trahvisummat.

Ministeeriumi pressiesindaja Liina Lepiku sõnul oli see vaid juhus, et konjunktuuriinstituudi läbi viidud uuringut tutvustav pressikonverents toimus päeval, mil pidi olema ära hävitatud kogu üleliigne suhkruvaru, mis enne liitumist kokku oli ahnitsetud. Kaks nädalat tagasi kinnitas maksu- ja tolliamet, et tõenäosus, et hävitama ei hakata, on üsna suur.

Äripäev kirjutas tänavu, et miljardikroonise suhkrutrahvi süüdlasi pole mõtet otsida ei ettevõtjate ega ka agarate moosikeetjate hulgast. Suhkrutrahvi maaletoojad istuvad hoopis kõrgepalgalistel kohtadel ministeeriumites ja Riigikogus. Eesti maksumaksja taskust kinni makstava suhkrutrahvi tekitajateks on eelkõige neli viimast põllumajandusministrit ning suur hulk nende alluvuses töötavaid ametnikke.

Ettevõtjaid on keeruline süüdistada suhkrutrahvi saamisloos, sest nemad käitusid eht ärimehelikult ? ostsid odavat kraami hinnatõusu ootuses kõvasti kokku.

Riigikogu võttis üleliigse laovaru omamist keelava seaduse vastu vähem kui kuu aega enne Eesti liitumist ELiga ja see hakkas kehtima neli päeva enne Eesti liitumist. Selleks ajaks oli ostupaanika saavutanud oma tipu ? ettevõtjad olid Eestisse vedanud kolme aasta suhkruvaru, lisaks imporditi veel lattu piimapulbrit, võid, juustu, riisi, õli, mahla jm.

Euroopa Komisjoni lähiajal avalikustatava üleliigsete laovarudega seotud ca miljardikroonise trahviga tipnev suhkrusaaga sai alguse aastaid tagasi, täpsemalt 2000. aastal. Siis hakati ELiga läbi rääkima põllumajandusteemalisi küsimusi, sealhulgas ka mitmeid tootmiskvoote.

Autor: ÄP