Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlased, ärgake ometi unest!

    Ühiskonna valvekoer ajakirjandus närib viimasel ajal usinasti ühiskonna paremaks muutmise konti. Sageli sarnaneb kriitika halamisele, mitte haukumisele. Milleks hädaldada, küsin hoopis. Vinguti nõukogude ajal, vingutakse ka eesti ajal. Sellest ju midagi ei muutu. Poliitika jääb alati poliitikaks, susserdajaid eksisteerib igal ajal ja alal ning inimesi ei saa hordide kaupa ideaalseiks kodanikeks muuta.
    Eesti ühiskonna suurim probleem seisneb selles, et meie hing on aastakümnete, kui mitte aastasadade jooksul ära solgitud. Võib küll uhkusega mõelda, et eestlased on sadu aastaid võõrvalitsejaist ja sõdadest sõltumata säilinud, kuid mida oleme hinges põlvkondade kaupa läbi elanud? Psühhotraumat. Milliseks on see meid muutnud? Positiivsest küljest muidugi äärmiselt töökaks, sitkeks, kavalalt arukaks, kõike allaneelavateks raudinimesteks. Negatiivsest aspektist aga kibestunud introvertideks, kahtlustavaiks ja oportunistideks.
    Psühholoogid julgustavad inimesi, kelle hing on ära solgitud, rääkima, oma probleemidele silma vaatama ja neid tunnistama, probleeme lahkama, oma osa kõiges nägema, lahendusi leidma, alles siis uuesti ehitatud struktuurile vastavalt eluga edasi minema.
    Tundub, et eestlased küll räägivad, kuid oma osa juhtunus ei suuda tunnistada ja vastutust täisväärtusliku kodaniku kombel ei võta. Seetõttu ei teki ka struktuuri parema ühiskonna loomiseks. Sellest ka halamine. Kas teised rahvused teevad läbi ?hingepuhastusprogrammi?? Mõelge mis tahes riigi ajaloo ja rahvuse peale. Britid näiteks. On hämmastav, kuidas kuningriigi ajalugu on tänapäeva briti ajusopist igapäevaelus justkui pühitud.
    Eestlane peaks enda vaimuenergia suunama ikkagi eelkõige enese paremaks muutmisele, kaaslased muutuvad üldjuhul samuti vaid enda soovil. Täiskasvanud inimese kardinaalset muutumist ei maksa eriti oodatagi!
    Sõltumata iganenud teadmiste ja suhtumistega eestlastest lapsevanematest on eesti noortel vähemalt võimalus ja eelis õppida olema paremad inimesed. Kui haridussüsteemi suudetakse pidevalt ajakohastada, võib loota, et mõne aasta pärast on eesti kodanikud muutunud täiuslikumaks ? enesekindlamaks, humaansemaks ja kosmopoliitsemaks.
    Uus aasta on tulekul ja, nagu ütleb Viivi Luik hiljuti Eks­pressis ilmunud essees, oleme jõudnud ristteele. Ühiskondlikud muutused algavad inimesest. Küsimus, mida peaksime uue aasta eel endale esitama, on aga hoopis järgmine: kas ma olen õnnelik? Tööl võib edukas olla ja teenitud summad võivad aastatega mitmekordistuda, automargid muudkui uuenevad tagumiku all, tubade arv ja vanni suurus kodus suureneb ning selga silitavad üha kallimad firmamärgid; kuid tervis on kehv, peret nähes peab varsti üksteist tutvustama ja hing on ära näritud kui õunasüda. Kas see ongi eestlase ettekujutus õnnelikust elust? Õnnelikul inimesel on ju hing rahulolev, elu stabiilne ja teistesse suhtumine humaanne.
    Võrdluseks pilt brittide idüllist: 35tunnine töönädal (on aega perele, harrastustele, säästetakse tervist), pooled emad on kodused (lapsed saavad piisavalt vanemlikku tähelepanu), majja võetakse kaks koera (üksi on kutsal igav); nädalavahetustel jalutavad fliisdressis (ei käida ennast näitamas) pered väljas ja tervitavad rõõmsalt võõraid? Wakey-wakey (ärgake üles), eestlased!
    Autor: Eva Frayne
  • Hetkel kuum
Maailma suurima krüptobörsi juht: 2022 oli krüptole vastupidamise aasta
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Seitse soovitust edukaks koondamiseks
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Hiiumaa vahet hakkas lendama uus firma
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.

Olulisemad uudised

Express Post lõpetab kojukande ja koondab ligi 450 inimest Eesti Post valmis töötajaid värbama
Ekspress Grupile ja Postimees Grupile kuuluva trükiväljaannete levitamisega tegeleva Express Post nõukogu otsustas selle aasta jooksul sulgeda kojukandeteenuse valdkond, mille tulemusena koondatakse umbes 450 inimest.
Ekspress Grupile ja Postimees Grupile kuuluva trükiväljaannete levitamisega tegeleva Express Post nõukogu otsustas selle aasta jooksul sulgeda kojukandeteenuse valdkond, mille tulemusena koondatakse umbes 450 inimest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.