Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elame veel!
Eile õhtul leidsin oma postkastist e-kirja kunagiselt noorelt kolleegilt, kellest nüüd päris tegija saanud. Õigemini oli see selline kiiksuga jõulukaart, kus ta tunnistab, et on saanud päris mitu aastavahetuse tervitust ja nendest viimased kaks kolmandikku on lõppenud hüüatusega ?Elame veel!? ?Näib, et edasi elamisest on saanud mingi trend,? teeb ta loogilise kokkuvõtte ja kinnitab, et ?Igatahes, elame veel!?
Tahtes olla trenditeadlik inimene, ei jää mulgi siis midagi muud soovida, kui et elame veel! ja seda, et see elu oleks sisukas ja mitte mõttetu tormamine asjade pärast, mille väärtus aastate möödudes võib üsna kaheldavaks osutuda.
Tahan uskuda, et kui te vana aasta viimasel päeval avate selle ümbriku, kirjapudeli või laeka, kus peidus kõik aasta alguses antud lubadused ja soovid, siis saate rõõmuga kogeda, et need on väärikalt täidetud ja täitunud.
Soovin teile tahtmist ja jõudu eneseleidmise ja eneseks jäämise raskel (tegelikult ehk mitte) teel ja tõepoolest ehk ongi parim jõulukingitus oma lähedastele kinkida neile parim variant iseendast.