Ettevõtjad näevad arengu jätkumist ja hindade kasvu

Millised olid teie valdkonna olulisimad sündmused-märksõnad 2005. aastal?

Millised on olulisimad sündmused-märksõnad 2006. aastal?

Sel aastal sai Eestil täis aasta kooselu Euroopa Liiduga. Soomlasena olen huviga jälginud Soome ettevõtete etableerumist Eestisse. Tundub, et ootus jätkub ka pärast Euroopa Liiduga liitumist. Sellised aeglased meie, soomlased, juba kord oleme.

Soome konsultandid ja ettevõtete esindajad tegid aktiivsemalt päringuid Eesti kohta 2004. aasta aprillis ja mais, kuid pärast suve tundus, nagu oleks Eesti ära ununenud ja kõik vaatavad pigem Hiina poole. Eesti soodne maksusüsteem pälvis tänavu tänuväärset tähelepanu nii lähipiirkonnas kui ka kaugemal.

Majanduskasv andis tuult tiibadesse. Kasvasid võimalused realiseerida erinevaid valikuid. Odav raha võimaldas astuda strateegilisi samme. Paljude ettevõtete investeeringud oma töötajate arengusse kasvasid. Osa juhte siiski teavitas, et praegu on nii kiire, et ei jõua arendustegevustega tegelda, mis osaliselt näitab fookuse kadumist kiires kasvutempos.

Ettevõtete konsolideerumine on alles algjärgus ning EL pole veel täies ulatuses Eestisse saabunud.

Eestvedamise teemad juhtimiskoolituse osas pakuvad järjest rohkem huvi. Tundub, et väärtushinnangud on muutumas pehmemas suunas. Mõeldakse rohkem elu kvaliteedi üle ja tasakaalule isiklikus elus.

See aasta tõi endaga kaasa hindade kiire kasvu ehituses. Ühelt poolt põhjustas selle jätkuv elamuehituse arendus ja teiselt poolt ehitusmeeste jätkuv siirdumine piiri taha.

Sündmustest tasub kindlasti märkida viimaste aastate ühe suurema objekti, Eesti Kunstimuuseumi valmimist.

Aastal 2006 loodame jätkuvat arendustegevuse hoogustumist lisaks Tallinnale ka teistes Eesti linnades.

Hinnatõus peaks pidurduma ja ka ehitustähtajad võiksid normaliseeruda.

Kindlasti jätkub ka ehitajate liikumine erinevate firmade ja miks mitte ka riikide vahel. Ehk on juba ka raja tagant tagasi tulejaid. Kui suudetakse pakkuda piisavat motivatsiooni ja kindlustunnet, siis miks peaks minema õnne otsima.

Sel aastal toimus viimase 15 aasta suurim müügimahtude kasv, eriti suur edasiminek oli täitematerjalide, betooni ning avatäite osas.

Kasvas ka eksport, oluliseks muutus välismaa suund. Ehitusmaterjalide turu ning tootjate vastu oli senisest suurem huvi ka välismaalt, siit soovivad osta ka suhteliselt suure konservatiivsuse poolest tuntud riigid.

2005. aastal ehitasid tootjad palju tootmishooneid ? näiteks seinamaterjalide tootjatest on igaüks ehitanud või ehitamas uut tööstushoonet. Aasta märksõnadeks jäävad kasv ja laienemine.

Ootan kasvu ka 2006. aastalt, ent ilmselt on see spetsiifilisem ja väiksemas mahus, sest ei piisa materjali- ega ka tööjõuressurssi. Mõnedes tegevusvaldkondades, näiteks avatäited, on kasv suurem.

Loodetavasti muutuvad meie tootjatele tuleval aastal igapäevasemaks ja arusaadavamaks Euroopa nõuded, ehitusmaterjalide osas on need ju siiski suhteliselt keerulised ja mahukad.

Uuelt aastalt on ilmselt oodata ka ehitusmaterjalide kallinemist.

Euroopa Liidu turgude avanemine, nagu ka konkurentsi tugevnemine välisturgudel, oli ka Eesti masinatööstustele selgesti tunda juba lõppeval aastal, kuid tuleb arvestada, et Hiina pakub ka meie ettevõtetele uusi koostöövõimalusi ja väljakutset meie ettevõtjatele oma uute tehaste rajamiseks.

Soodsate reinvesteeri-mistingimuste tõttu jätkub firmades vananenud tootmisseadmete asendamine kaasaegsetega, sealhulgas töötlemiskeskuste, lasertöötlemis- jt seadmetega, mis tagavad kõrge tootlikkuse ja toodangu kvaliteedi, avardavad oluliselt tehnoloogilisi võimalusi.

Tehnoloogiliste võimaluste avardumine omakorda võimaldab ettevõttel toota täiustatud või uut konkurentsivõimelist toodangut, riigi toetus innovatiivsete tehnoloogiate rakendamiseks on selleks eriti vajalik.

Meie põhieelised ? lühikesed tarneajad ja paindlikkus suhetes eeskätt Põhja- ja Lääne-Euroopa tellijatega ? nõuavad vastaval tasemel tootmise ja eriti turunduse organiseerimist, kuid ka oluliselt tõhusamat ettevõtetevahelist koostööd ja klastrite väljaarendamist.

Need kolm põhisuunda ? toote- ja tehnoloogiaarendus koos tootlikkuse kasvuga, tööjõuressursid, kutseoskuste ja tööviljakuse kasv ning kiire areng aktiivses turundustegevuses ? ongi Eesti Masinatööstuse Liit seadnud oma ettevõtete arengu kiirendamise eesmärkideks lähematel aastatel.

Kindlasti oleks üheks oluliseks märksõnaks väga kiire hindade tõus, samuti ehitushindade tõus. Lisaks spekulantide aktiivne sekkumine uute projektide turgu. Nõudlus on oluliselt suurem kui pakkumine pea igas Tallinna piirkonnas.

On kinnisvarabuum heas mõttes ? inimesed soovivad oma elujärge parandada ja investeerivad oma kodudesse, ja halvas mõttes ? inimesed ostavad kõike ega mõtle piisavalt ostetava kinnisvara kvaliteedile.

Turule tuli palju ebaprofessionaalseid kinnisvarateenuste pakkujaid nii maaklerite kui ka kinnisvarabüroode näol. Järgmise aasta esimese poolaasta kohta arvaks, et hindade tõus jätkub, nõudlus on siis endiselt suurem kui pakkumine. 2006. aasta teisel poolaastal hakkab turg rahunema.

Palju sõltub uuest infost, mis seotud euro kasutuselevõtuga Eestis. Turule tulevad mitmed uusprojektid. Aktiivne kinnisvaraturg jätkab tegutsemist. 2005. aasta tõi endaga kaasa hindade kiire kasvu ehituses.

Loodan, et inimesed hakkavad enam nõudma ehitiste kvaliteeti ega osta enam paaniliselt ja iga hinnaga kõike, mida pakutakse. Kinnisvarafirmadevaheline konkurents muutub veelgi tihedamaks.

Metsatööstuse käekäigu üks olulisem mõjutaja on olukord toormeturul.

Kogu meie regiooni metsatööstusele mõjub ka järgmisel aastal 2005. aasta jaanuaris Rootsis möllanud torm, kuna tormist saadud puitu ei ole suudetud ära kasutada.

Puiduressursi kasutamist mõjutab edaspidi keskkonnaministeeriumi algatatud bürokraatia suurendamine, sest osa raietest jääb tegemata riigi haldussuutmatuse pärast, näiteks võib tuua majandamiskavade koostamise ja kehtestamise.

Samas võib prognoosida peatselt tegutsema hakkava haavamassitehase positiivset mõju puiduturu elavdamisele, raiesse tulevad puistud, kus peapuuliigiks on küll haab, kuid lisaks leidub seal ka teisi liike.

Eesti metsatööstuse üldine areng ei toimu puiduvoogude suurenemise teel.

Konkurentsis püsimise eeldus on toodangu väärtustamine ning järeltöötlemine, mitme uue tootmisliini avamine Eestimaa erinevates piirkondades annab põhjust optimismiks.

2005. aasta märksõnaks oli suur kasv, mida enamik automüüjaid ei osanud ennustada. Kliendi harituse ja teadlikkuse kasv. Nad suudavad ennast ette valmistada ja on juba väga teadlikud.

Uutest mudelitest sellist pommuudist polnud. Sellist tegijat, nagu olid Peugeot 206 ja Mazda 6, sel aastal turule ei tulnud. Kardeti, et ELi tulekuga saabuvad meie turule sealsed müüjad, kuid seda ei ole juhtunud. Usaldatakse kohalikke automüüjaid.

Järgmisel aastal loodame jätkuvat kasvu, kuid loomulikult mitte sellist, nagu oli sel aastal. Huvitav saab olema väikeautode segmendis. Jaanuaris tuleb Yaris, olemas on Renault Clio ja peagi tuleb Peugeot 207. See segment saab olema konkurentsitihe. Mudelite seisukohalt saab huvitav olema Honda Civicu turuletulek ? kuidas see vastu võetakse. Toyotalt tuleb uus RAV 4, mis enne on olnud väga menukas. Motorex tuleb väga huvitav. Meie ja paljud konkurendid võtavad seda väga tõsiselt.

Eesti ekspedeerimisturg on pärast ELiga liitumist muutunud globaalsetele logistikaettevõtetele järjest atraktiivsemaks.

Turul on näha teatud elavnemist uute teenuspakkujate poolt. Väikeste rahvusvaheliste ekspedeerimisfirmade turule sisenemine üldpilti oluliselt ei mõjuta, sest nende peamine roll on teenindada teatud rahvusvahelisi ni ikliente.

Oluliste sündmustena võib välja tuua suurte globaalsete logistikakontsernide Exeli ja UPS Supply Chain Solutionsi tõsisema huvi Eesti turu vastu. Globaalses mõttes võib olulise sündmusena välja tuua DHLi ülevõtmispakkumise Exelile.

Järgmise aasta jooksul mõjutavad jätkuvalt Eesti turgu globaalsed ühinemised, mille tulemusena võivad toimuda teatud muudatused ka kohalike teenusepakkujate osas. Tõenäoliselt kuuleme veel paarist uuest rahvusvahelisest turule sisenejast, kes kuuluvad väiksema või keskmise suurusega logistikaettevõtete hulka. Turule tekib juurde piisavalt kvaliteetset laopinda ja kuuleme uudiseid uute logistikakeskuste rajamisest. Teenuseostjad usaldavad järjest rohkem oma logistikapartnereid ja logistikateenuste sisseostmine kasvab.

Üldkokkuvõttes on olnud lõppev aasta toiduainetööstusele edukas. See peegeldub ka meie majanduse üldises edus ja tublis juurdekasvus. See toob kaasa tarbimise kasvu, mis on oluline ka tööstuse poole pealt vaadatuna.

Pärast ELiga ühinemist on Euroopa turgudel kauplemine lihtsustunud ja paljud ettevõtted on selle eelise ära kasutanud. Meie tööstuse kasvumootoriks on eelkõige ekspordi suurendamine, sest siseturg on täis. Eesti kaupluste lettidel on rohkem tooteid kui mõnes teises protektsionistlikuma poliitikaga riigis. Tarbijale on see kindlasti hea.

Tänavu kallinesid tootmissisendid, ilmselt jätkub see ka tuleval aastal. Sellel on oluline mõju tööstuse konkurentsivõimele.

Konkurents toidusektoris on juba praegu väga tihe ja tiheneb veelgi. Ettevõtted peaksid tõsiselt mõtlema, mida teha, kindlasti peaks säilima Eesti toidu hea kvaliteet.

Kvaliteedile ja tervislikkuse trendile peab Eesti tootja tulevikus suurt tähelepanu pöörama.

Tulev aasta on Eesti keemiatööstusele kahtlemata väljakutse ? keskkonnatasude järsk tõus on Eesti keemiatööstusele äärmiselt kahjulik ja mõjub pärssivalt tööstusharu arengule.

Võimulepingust tulenev ökoloogiline maksureform, mis on ELi tasemel reguleerimata ning jätab igale liikmesriigile vabad käed keskkonnakasutamise maksustamisel, nihutab maksukoormuse raskuskeskme loodusressursse kasutavatele ettevõtetele. Mõne aastaga ei ole võimalik tulla heal tasemel toime inimtervist ja keskkonnakaitset puudutavate reformidega, mis on mujal Euroopas väldanud 30 aastat.

Pidevalt kasvavate keskkonnanõuete täitmiseks investeerisid Eesti keemiatööstusettevõtted 2004. aastal 34 mln krooni. Arvestades nii otseseid keskkonnanõuete täitmisega seotud kui ka kaudseid turunõudeid, on 2006. aasta investeeringute prognoos ligi 80 miljonit krooni.

Positiivsete arengute poolest loodame, et müügimahud, mis on tänu ekspordile jõudsalt suurenenud, jätkavad kasvamist ka 2006. aastal. Kindlasti mõjutavad meid kõrged naftahinnad maailmaturul ja tooraine kallinemine, tõstes ühest küljest kulusid, teisalt aga edendades ka siinsete põlevkivil rajanevate keemiaettevõtete läbilöögijõudu.

Selle aasta märksõnadest võiks välja tuua numbriliikuvuse, mille mõju jäi oodatust väiksemaks tänu kvaliteetoperaatorite kiirele tegutsemisele ja uue turuolukorraga kohanemisele. Laiemalt võttes pidasid kliendid kvaliteeti hinnast tähtsamaks.

Hinnasõda säästuoperaatorite vahel mõningal määral toimus, kuid see ei olnud kuigi ?verine? ? suuri klientide kaotajaid turul ei olnud. Peamiseks põhjuseks on säästuoperaatorite piiratum teenustevalik, mis paljusid kliente ei rahulda.

Teiseks märksõnaks võiks olla Eestis lansseeritud 3G, mis oli telekommunikatsioonimaailmas kolm-neli aastat tagasi väga kuum teema, kuid tulemust on tulnud kaua oodata. Põhjuseks nii kallid telefonid, kallis ühendus kui ka aeglane ühenduskiirus vaatamata tehnoloogia arengule ning spetsiaalse sisuprogrammi ebapiisavus. Praegu on 3G-võrk mõeldud eelkõige meelelahutuseks ja tal puudub kliendi jaoks sageli otsene äriline funktsioon.

Järgmine aasta toob arvatavasti kaasa rohkem sisulisi arenguid, eelkõige teenuste vallas.

Jätkub kindlasti kõneteenuse liikumine püsivõrgust mobiilsidevõrku. Mitte ainult mobiilsidefirmad ei konkureeri omavahel, vaid seda teevad ka erinevad kõneedastusviisid. Tuleviku kodus ja kontoris on vähemalt 10 viimast meetrit telefonini traadivaba.

Tulevaks aastaks on märkimisväärseid hinnamuutusi raske prognoosida, meie sidehinnad on niigi põhjamaade soodsaimad. Numbriliikuvus tõenäoliselt suurt ei kasva, turule võib siseneda mõni uus tegija, kes tahab kätt proovida virtuaaloperaatorina.

Kerge paanika tööstuse sees ? reisikorraldajate turg üleküllastatud, konkurents pingestus veelgi, kevad-suvel kuumenes üle Türgi, otsitakse koostöövõimalusi lendude jagamisel, et maandada riske. Peatus lennuhindade langus, mille põhjuseks on kütuse kallinemine. Positiivse poole pealt ? Eestisse saabus Euroopast rohkem turiste, kui arvati.

Järgmisel aastal paanika traditsioonilises turismitööstuses süveneb ? tõenäoliselt mõni reisikorraldaja kaob või ühineb, levib internetis broneerimine, tähelepanu väärivad online-reisifirmad. Nafta stabiilne hind hoiab lennupiletite hinnataset ja muudab ühistranspordi üha populaarsemaks.

Selle aasta Eesti jaekaubandust iseloomustab jätkuv kiire kasv. Kõik prognoosid said valdavalt ületatud, mida on kinnitanud ka paljud jaekaubandusettevõtete juhid. Tõenäoliselt kujuneb selle aasta jaekäibe kasvuks ca 11%, mis on siiski väiksem kui 2004. aasta 15,6%.

Kui vaadata kitsamalt, peamiselt toidukaupu müüvate kaupluste sektorit, kus ka Selver tegutseb, siis võib öelda, et jätkus selge trend turuosade koondumisel suurte kettide kätte. Toidukaupluste turgu iseloomustas ka sel aastal paljude uute kaupluste avamine. Suuri kaubanduskeskusi sel aastal Eesti turule ei lisandunud ja viimased said tegutseda oma positsioonide kindlustamisega.

Suure tõenäosusega jätkub jaekaubanduse kiire areng eelkõige käibe kasvu näol ka 2006. aastal, mida kindlasti toetab ka palkade suhteliselt kiire kasv ja tööpuuduse vähenemine. Julgen arvata, et ka järgmisel aastal jääb vabariigi jaekäibe kasv 10% piiresse.

Samas kujuneb ka jaekaubanduses üheks riskiks võimalik kvaliteetse tööjõu puudus. Uute kaubanduspindade lisandumine tõenäoliselt ei ületa selle aasta taset ja päris kindlasti jätkub kaubanduskettide mõjuvõimu kasv, mille tulemusena nii mõnedki väikesed poed kaovad või asenduvad ketikauplustega.

See aasta oli majutuse poole pealt kindlasti aktiivsem aasta kui 2004. Ööbijate erinevaid segmente on tekkinud juurde. Kõige enam on viimase aasta jooksul kasvanud brittide, norrakate ja venelaste ööbimiste osakaal. Kasvas ka voodikohtade arv.

Kui vaadata trende, siis nii majutusele kui ka toitlustusele on vaja luua üha rohkem lisaväärtusi, peale hea söögi peab alati pakkuma ka mingit emotsionaalset laengut või lisaväärtust kliendile, kehtib see nii kohalike kui ka turistide kohta.

Tingimustes, kus majandus kasvab jõudsalt, palgad suurenevad, inimeste vaba aeg väheneb, on oodata restoranikülastuste arvu suurenemist just kohalike elanike poolt.

Sama lugu on ka majutusega, eestlaste ööbimiste arv peaks samuti kasvama. Kui vaadata järgnevat aastat, siis toitlustuse poole pealt kasvatab kindlasti käivet konverentsiturism. Viimane omab Tallinna logistilist asukohta arvestades järgnevatel aastatel suurt kasvupotentsiaali.

Konkurentsi tihenemist ootame aga eelkõige 2007. aastal, kui 200 voodikohaga siseneb siinsele turule Swiss Quality Hotels.

Eesti trükiturg on heal tasemel ja innovatiivne, saavutatud kvaliteedi hoidmine ning kliendisuhete paindlikkus ning suurendamine on eesmärk nii suurtele kui ka väiksematele trükikodadele.

Trükikodade arv on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne, kuid siiski vähenemise trendiga ühinemiste või tegevuse lõpetamise tõttu.

Eesti trükikodade väike võimsus seab piirangud suuremahuliste tiraa?idega klientide tellimuste täitmisel. Trükitoodete koguste jätkuv kahanemine on selge trend. Seevastu näitab pidevat kasvu erinevate või väikeste modifikatsioonidega toodete arv, trükikojad spetsialiseeruvad kindlale turuni?ile oma segmendi piires. See annab Eesti trükiturule eelise naaberriikide võimsate trükikodade ees, kus on tehniliselt väga keerukas paindlik olla.

Tootemahtude kasvatamise tõttu, aga ka vajadusest tihedas konkurentsis kvaliteetset toodet pakkuda on trükitööstus teinud suuri investeeringuid eelkõige seadmetesse ja hoonetesse.

Aastal 2004 investeeriti 359 mln, tänavu investeeriti trükisektorisse üle 154 mln krooni.

Rahvusvahelised tehnilised ja kvaliteedistandardid on Eesti trükitööstuses juurdumas, olles aluseks nii siinse kui ka piiritaguse kliendiga suhtlemiseks ja tingimuste loomiseks. ISO 9000 sertifikaat on muutumas ka trükiturul eduka konkureerimise aluseks, tekitades kliendis suurema usalduse ja kindluse, et teenused ja tooted vastavad kindlaksmääratud nõuetele ning valmivad tähtajaks. Klient saab tagatise, et trükikojas on tagatud teenuste ja toodete pidev areng ning iga spetsialist teab täpselt oma tööülesandeid ja trükikvaliteedile esitatavaid nõudeid.

Autor: ÄP