Hanschmidti äkkrikastumine? Äripäeva parim artikkel

Äripäeva ajakirjanikud ja toimetajate kolleegium valis Peeter Raidla artikliseeria Ain Hanschmidtist ja tema Tallinkis osaluse omandamisest ajalehe aasta parimaks.

Peetri artiklite võit tuli tuntava ülekaaluga. Põhjused selleks on arusaadavad: artikliseeria tõstatas Eesti ärimaailmas enneolematult teravalt diskussiooni äris valitseva eetika üle. Artiklid puudutasid ühiskonda oluliselt laiemalt kui ainult ärimaailma kontekstis. Hanschmidti Tallinkis osaluse saamise teemast ajendatuna võtsid eetika teemal sõna mitmed poliitikud, ministrid, ka kultuuriinimesed.

Hanschmidti juhtumile, õigemini selle liigloiule tõlgendamisele kolleegide, poliitikute poolt viitas muu hulgas ka ametist tagasi astunud kaitseminister Jaak Jõerüüt.

Kahtluse alla seati Hanschmidti kauaaegse äripartneri, Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki pädevus, rahvusvahelise mõõtme tõi juhtumisse Tallinki börsile tulek. Hanschmidti juhtumi mõju Tallinki emissioonile tunnistas ka ettevõte ise aktsia avaliku müügi prospektis. Artikli mõju kirjeldamist võiks veel pikalt jätkata.

Ent millest siis selline kära ühe juhtumi ümber? Hanschmidti äkkrikastumine puudutas valusalt inimeste õiglustunnet, pannes nii mõnegi lugeja taaskord meenutama vanasõna ?suured sulid tõllas, väiksed võllas?.

Kas see on ikkagi aktsepteeritav, et ametlikult mõne tuhande krooniga saab Eesti suuruselt teise panga juht mitmesaja miljoni krooni väärtusega osaluse omanikuks? Kusjuures, selle osaluse omandamiseks on ta aastaid kasutanud tema juhitava panga raha. Ent panga raha kuulub klientidele ja omanikele, mitte panga juhile. Seega, rahaga riskisid Ühispank ja kliendid, tulu aga teenis Hanschmidt.

Vaidlused ja diskussioonid Hanschmidti juhtumi teemal pole veel vaibunud. Endiselt on üleval küsimused, mida igakülgselt ja iga nurga alt vaetakse. Kas keskpanka juhtima sobib ikka inimene, kes ei mäleta või ei tea äripartnerite tegemistest suurt midagi? Milline on Tallinna börsi päästerõngaks nimetatud Tallinki usaldusväärsus, kui teda juhivad mehed, kelle äritavade juurde kuulus aastaid riigi, klientide ja kaasaktsionäride raha kasutamine enda isikliku rahakoti huvides? Ja tänaste noorte, mitte ainult ettevõtjate jaoks on vast olulisim küsimus, kas ausalt on ikka võimalik jõukaks saada. Õli valab tulle ka Peetrilt sel nädalal ilmunud raamat ?Ain Hanschmidti esimesed 700 miljonit?, kus on põhjalikult kirjeldatud Tallinki ja Hanschmidti seoseid. Ning lisaks ka muid juhtumeid Ühispanga kirevast ajaloost. Raamatut lugedes saab selgeks, et Tallinkis osaluse saamine polnud Ühispanga ja Hanschmidti äritavades erand, see oli ainult aja küsimus, millal pomm avalikkuse ees plahvatab.

Ühes aga tundub küll olevat ühiskonnasiseselt kokkulepe saavutatud ? 90ndate kauboikapitalismi ajad on läbi ja neid võtteid tänases äriruumis ei aktsepteerita. Peetri artikliseeria on toonud ühiskonna ette selge ärieetika mõõdupuu ning nihutanud sellega ka meie valuläve. Madalamale.

Parima loo valimisel teise ja kolmanda koha saavutanud lood kirjutasid peamiselt Rahvaliidu erakonna liikmete poliitilistest sahkerdustest ja suhkrutrahvist.

Aasta parimate lugude valimisel teise koha pälvinud Kristina Traks näitas oma artiklis, kes olid süüdi Eestile üle 700 miljoni kroonise suhkrutrahvi tekkimises.

Suhkrutrahvi probleem ulatub aastate taha ning ühtviisi süüdlasteks võib pidada kõiki viimast nelja põllumajandusministrit, kelle suutmatuse probleemiga tegeleda peavad kinni maksma kõik eestlased.

Artikli ilmumise päeval korraldasid kolm eksministrit ja praegune minister pressikonverentsi, kus nad kinnitasid, et nemad pole süüdi, süüdi on teised, alates Juhan Partsist kuni liberaalse majanduspoliitikani.

Kolmandaks tõusnud Sirje Niitra paljastas artiklis elegantse skeemi, kuidas Rahvaliidu tüüritava kalurite liidu juhatuse liikmed üritasid enda kätte saada kogu kalalaevade utiliseerimiseks ette nähtud eurotoetuse.

Rahvaliidu kauaaegse liikme, endise põllumajandusministri ja Riigikogu liikme Andres Variku juhitav kalurite liit muutis põllumajandusminister Ester Tuiksoo heakskiidul raha jagamise põhimõtteid nii, et 60 miljonist kroonist on lootust osa saada vaid kalurite liidu juhatuse osadel liikmetel.