Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kääpa jõe kaldal Krati külas magatakse vildid jalas

    Jõgevamaal Saare vallas toimetab vilgas kratirahvas: ikka selleks, et lapsi lõbustada ning kratitarkusi jagada. Kuid vähetähtis pole ka sihtasutuse Kalevipoja Koda kukru täitmine.
    Talvepäev on lühike. Kui jõulukuu esimesel nädalal Tartu-Mustvee maanteelt Saare peale pööran, lõpetab kell alles keskpäeva, kuid külm detsembripäike vajub juba hoogsalt puulatvade suunas, tõotades hämaruse peatset saabumist. Seda ilmselt kohalikud kratid ? või pisuhännad, puugid, varavedajad, tulikud, tulehännad, nagu neid parasjagu kusagil Eestimaal kutsutakse ? ootavadki.
    Juba varakult on nad end valvesse ajanud: üks kükitab haralise kasejändriku okste vahel, teine piilub vaigust lõhnava kuusetüve tagant, kolmas on end koguni vana rahvamaja pöö­ninguaknale passima seadnud
    Palju neid tulijaid-möödujaid ümberringi varitseda võib, seda teab üksnes kratirahvas ise. Täiesti kindel, et kõiki pisuhändasid mu kiire pealiskaudne pilk ei haara. Igal juhul tundub, et Saare rahvamaja ning endise koolimaja (nüüd on seal end sisse seadnud muuseum, külaraamatukogu ja infopunkt) ümbrus suisa kubiseb neist.
    Ning miks ei peaks nad end seal mõnusalt ja koduselt tundma? Näeb ju hoonete ümbruski välja kui paras kratipesa, seda mitte küll korratuse mõttes: õuel seisab vanast Willisest meisterdatud kratitakso, süüteluku juhtmed rippu kui ühel õigel parsal kunagi. Maja varju jääb Sortsi kõrts. Aianurgas asub Muremeri, kuhu igaüks saab ühes vette visatud kiviga oma mure uputada. Eemal kõrgub krattide kelgumägi. Siis on sülitamise koht, karjumise koht, kallistamisepuu, raputamisepuu. Põnevatel paikadel ei paista lõppu tulevat.
    Rahvamajja sisenemine toob krattide ohtrusse ning tegemistesse selgust: suures saalis on kui käsitöökoda, kus kaks naist, Aili Reinthal ja Marge Puuraid, keset põhku, paelu, värve, samblikutorte, kuivanud oksi ja muud vajaminevat lasevad kiiruga sõrmedel käia. Nende näppude all kratid elu sisse saavadki, sest iga näputöö tulemiks on uus omanäoline kratt.
    See ukse kõrval, see on Näpistaja-kratt, tutvustab Reinthal. Too seal ukse kohal on aga Emori-uuringu-kratt ? ta loeb kõik külastajad kokku, lisab ta.
    Jutust selgub, et kratimeisterdajatel on loodavatega sugulus suur, sest üks naistest kannab Metsakrati, teine Kratiperenaise austavat nime. Lisaks liigub majas ringi Meisterkratt, kes inimeste seas on tuntud rohkem Elle Mäeranna nime all.
    Kui külastajad Kratikülla saabuvad, saavad nemadki igaüks krati koju kaasa meisterdada. Eriti tragid olla täiskasvanud, võta sa kinni, miks. Puuraid märgib, et kratti valmistades saavad tegijad eelkõige ikka oma unistused ja head soovid kätetöösse panna. See võib küll kummaline tunduda, aga tavaliselt tuleb kratt ikka tegija nägu, sõnab Puuraid.
    Sihtasutuse Kalevipoja Koda juhataja Taavi Pirk märgib seepeale muiates, et tegi krati vanast tünnist. Kratiküla, nii nagu ka rahvamaja, külaraamatukogu, metsateater, Kalevipoja muuseum ja varakamber, ongi üks sihtasutuse arvukatest tegemistest.
    Parim aeg kratte valmistada olevat jõulude ajal. ?Jõulud on selline maagiline aeg, eriti jõulu esimene püha,? pajatab Kratiperenaine. Vanasti siis just kratte tehtigi, eks nii ka meie, lisab ta. Tegelikult avas Kratiküla tänavu külalistele uksed juba viiendal jõulukuu päeval. Kratiküla jääb avatuks jõuludeni välja.
    Hoolimata vähesest reklaamist, on tulla tahtjaid nii palju, et viimaseid soovijaid ei mahuta enam kuidagi graafikusse, sõnab Pirk. Tema kinnitusel tuleb tegijail ilmselt magadeski vildid jalga jätta, sest kratinduse vastu on huvi suur.
    Kirjandusmuuseumisse kogutu põhjal oli kratt eesti nõiduse valdkonna uskumuste populaarsemaid kujusid. Ta kujutas olendit, kes lendas ringi tule- või sädemejoana ja kandis kokku vara: vilja, piima, rõivaid, raha.
    Nii jagas Buratinogi lastesaates pisipõnnidele vana aja elutarkusi: ?Ennemuistsel aal elasid eestlased koduloomadega ühes majas, nende äratuskellaks oli kukk ja varanatukese krabas kokku kratt.?
    Andrus Kivirähk pani oma ?Rehepapis? krati koguni peremeest õpetama: ?Ei ole aru peas inimestel! Tee endale kratt, ja las tema veab. Kratt juba solki koju ei too!? Ning kujutas elu Eestimaal läbinisti üht suurt kratindust. Endisaegsete arusaamade järgi oli inimese enda hing või sootuks inimene ise see, kes nõiasõnade järgi kratiks käis. Hiljem kujunes siinsete alade asukail germaani rahvaste mõjul kujutelm omavalmistatud krattidest.
    Selle meisterdamiseks on antud konkreetseid juhtnööre, kusjuures üldine on olnud usk, et inimese kätetöö elustamiseks tuleb kuradile kolm tilka verd anda.
    SA Kalevipoja Koda juhataja Taavi Pirk kinnitab, et kratid pole pahad. See, et kratt varas ja loomult halb on, on inimese väljamõeldis, enda pahede teise kaela määrimine, selgitab ta. Kratt on hea, ta ei oska lihtsalt inimese omakasupüüdlikele käskudele ei öelda. Nii ongi, et selline kui on peremees, on ka tema kratt, sest inimene kamandab kratti.
    Autor: Kaarel Aluoja
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
McDonald'si kasumit toetasid menüü kõrgemad hinnad
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.