Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kinnisvaraturul kestis hinnaralli
Viimase kolme kuu jooksul on kiiresti kahanenud müügil oleva kinnisvara hulk, mis on põhjustanud hüppelise tõusu elamispindade ruutmeetri keskmises hinnas, ainuüksi novembris tõusis ruutmeetri keskmine hind üle 1600 krooni.
Kinnisvaraportaali City24 andmetel kasvas septembri jooksul keskmine elamispinna ruutmeetri hind 14 318 kroonilt 15 207 kroonini, oktoobris 15 688 kroonini ning novembri lõpuks 17 449 kroonini. Ainuüksi novembris oli ruutmeetri hinna tõus 1688 krooni.
Ober-Haus Kinnisvara juht Hindrek Leppsalu pidas ruutmeetri keskmise hinna kallinemist kuus ligi tuhande krooni võrra emotsionaalseks hinnatõusuks.
?Pakkumiste hulk vähenes nii kiiresti,? selgitas Leppsalu detsembris, lisades, et mida vähemaks müügil olevaid objekte jäi, seda kõrgemaks kinnisvaraomanikud hinna tõstsid. ?See oli siin septembris, oktoobris, novembris,? sõnas ta. Sama kinnitavad ka City24 andmed ? septembri alguses oli objekte 4675, novembri lõpus 3074.
AT Kinnisvarabüroo hindaja Margus Kruuti sõnul peituvad ostuhulluse mootorid Tallinnas magalapiirkondades, eriti Lasnamäel, kus ülisuur ostuhuvi ja kasin pakkumiste hulk lubab küsida lausa müstilisi hindu. Kortereid ostetakse seal tihti mitte kainet loogikat järgides, vaid hinnarallist üles köetud emotsioonide põhjal.
Näiteks sõlmiti detsembri alguses Lasnamäe lõpus Ümera tänaval ehk siiani kõige vähem nõutud Lasnamäe piirkonnas asuva üheksakorruselise paneelelamu teisel korrusel paikneva kahetoalise remonditud korteri ostusoovi kinnituseks broneerimisleping hinnanumbriga 945 000 krooni ning Kalevipoja tänava üheksakorruselise paneelelamu remontimata 3toaline korter leidis ostja 955 000 krooniga.
Uus Maa Kinnisvarabüroo asutaja ning praegune juhatuse liige Urmas Laur tõi viimaste kuude hüppelise hinnakasvu ühe põhjusena välja ka selle, et Tallinna kesklinna on kortereid ostnud spekulandid ning investorid.
Samuti võis tõusu üks põhjus Lauri meelest tuleneda statistikategijast City24st, kelle andmebaasi võisid viimasel kolmel kuul olla sisestatud lihtsalt mõned kallimad korterid, mis keskmist hinda tõstsid.
?Kõigi eelduste kohaselt sarnane tõusutempo ei jätku, kasvud pidurduvad ja aastane kasv jääb ehk 3000 krooni piiresse,? pakkus Pindi Kinnisvara hindaja Margus Pilv.
Eluasemelaenude maht on Kinnisvaraeksperdi andmeil jätkuvalt kasvanud, seejuures on intressimäärade alanemine peatunud. Turule on toodud fikseeritud kuumakse ja intressiga eluasemelaenud, mis avardavad küll valikuvõimalusi, kuid ei vähenda oluliselt ?lõhkilaenamise? ohtu.
Kinnisvara kallinemine on seni ületanud ka palgakasvu. Eesti elamispindade hinnad on kasvanud umbes 20% aastas, ent palgad on kasvanud vaid 10%.
Autor: ÄP