22. detsember 2005 kell 22:00

Loomaaial vadereid veel vähe

Tallinna loomaaial on sel aastal olnud üheksa ettevõttest ja kolm eraisikust vaderit toetuse kogusummaga 288 800 krooni. Toetati hallhülgeid, tiigrit Britta, jääkarusid Frantsu ja Vaidat, lumeleoparde jt. Võrreldes teiste Euroopa loomaaedadega, kus toetajate nimekirjad on lehekülgi pikemad, on see väga väike summa.

Parematel aastatel on annetuste summa küündinud isegi üle miljoni krooni, kuid püsivaid toetajaid on siiski väga vähe.

Loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul on kõige pika­ajalisem ja püsivam loomaaia sõber olnud Tallinna Kaubamaja, toetades merikotkaid. Kaubamaja võttis merikotkad oma toita siis, kui nende logol oli veel merikotkapea kujutis. Suurimate toetajate seas on sel aastal Silja Line, Coca-Cola HBC Eesti ja Paljassaare Kalatööstus. Veel toetasid kohviku rajamist A. Le Coq Taru Õlletehas ja Rakvere Lihakombinaat kokku 200 000 krooniga ning OÜ Heeliks Est kandis annetusena loomaia arvele 2000 krooni.

Loobujate hulgas on juba kolmandat aastat EMT, kes jättis elevandid Karli, Fiini ja Drai ilma vaderita. EMT toetas elevante neli aastat, avalike suhete juht Kaja Pino nimetas lepingu lõpetamise põhjuseks projekti ammendumise ? see ei toonud enam piisavalt positiivset vastukaja ? mõni leidis, et loomade asemel võiks inimesi toetada. Viimati annetas EMT loomaaiale 2002. aastal.

Elevandid on küll talvisel ajal pisut aega ka õues ning armastavad jää peal liugu lasta, kuid meie külastuse ajal olid nad just pärast päikeselise talveilma nautimist tuppa pesusse läinud. Nende söögilaual on päris odav kraam ? hein, juurviljad, puuoksad jms ? kuid seda kulub ikka parasjagu palju, aastas igale loomale vähemalt 100 000 krooni jagu.

Loomulikult ootavad ka kõik teised loomad endale vaderit, jääkarude Frantsu ja Vaida peres on ainukesena ilma vaderita pisitütar Frida. Jääkarude toidulaual on nii liha kui ka kala, vitamiiniks taimset sööki, summa ligi 50 000 krooni aastas looma kohta. Leidub aga veel palju loomi, keda toetada, näiteks tiigrid Bronto ja Spiga, lumeleopardid Olivia, Schelton, Otu ja Odilia ning paljud teised.

Vaderiks olemine ei tähenda pelgalt looma toitmist, saadud annetust kasutatakse loomale paremate elutingimuste loomiseks. Linnaeelarvest laekunud summast piisab, et loomi toita, annetustest laekunud raha investeeritakse ehitistesse ja loomade heaoluks. Praegu ongi põhiliseks eesmärgiks olemasolevate loomade elutingimuste parandamine, mitte uute liikide juurde muretsemine. Sel moel muutub loomaaed paremaks nii külastajatele kui ka loomadele. Näiteks eelmisel aastal Eesti Loto Looduslotost laekunud 1,3 miljoni krooni eest rajati ekspositsioon maailmas üliharuldastele amuuri leopardidele, looduses leiab neid veel vaid 50 isendit.

Loomaaed areneb praegu kiiresti, sel aastal valmis lisaks amuuri leopardide ekspositsioonile ka elevantide väliekspositsioon. Raha ehituseks tuli riigilt ja linnalt. Euroopa Liit on rahastanud naaritsaprojekti ning kompostimiskeskuse rajamist. Saksamaa Loomaaia Sõprade Selts kogub raha lumeleopardi ekspositsiooni rajamiseks, mis võib valmida juba tuleval aastal. Samuti plaanitakse tiigrioru ja polaariumi rajamist.

Probleemiks on aga ehitushindade kiire tõus, loomaaia arengukava on koostatud aastal 2002, kuid ehitushinnad on selle aja jooksul palju kasvanud.

Autor: Agnes Kato

Hetkel kuum