Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Narva-Jõesuu ja Karula lastekodu vajavad abi

    Kuigi riigilt saadav pearaha lapse kohta on lastekodudele ühesugune, on sponsorite toetus neile sootuks erisugune ning seetõttu erinevad paljuski ka elamistingimused lastekodudes. Mida kaugemale pealinnast, seda väiksemaks jääb rahakamate heategijate tähelepanu.
    Põlvamaal Tilsis asuva lastekodu juhataja Aare Kallase sõnul on Eesti lastekodud endise Nõukogude Liidu bloki riikide võrdluses parimad ja meie pere tüüpi lastekodud võrreldavad Soome omadega. ?Kui veel 10 aastat tagasi oli rühmas 20 last, siis praegu on pered 10?13 lapsega ja see on suur edasiminek. Muidugi on rahalisi raskusi ja töötajaid vähe, sest palgad on väiksed ja töötada tuleb keeruliste lastega. Aga me liigume paremuse suunas,? on Kallas optimistlik.
    Ta möönab, et tihti sponsorid Tallinnast ja Põhja-Eestist kaugemale ei tule. Samas on erandeid ja nii näiteks toetab Tilsit Eesti Merelaevandus.
    Mis puudutab erinevusi lastekodude käekäigus maakondade lõikes, siis Kallase sõnul on Ida- Virumaa probleem eelkõige initsiatiivi puudumises. ?Muutuste protsess peaks algama muutustest mõtlemises. Vaja on tugevaid asutuste juhte, kes oleksid eestimeelsed ja aitaks lastel sulanduda Eesti ühiskonda. Kõike rahaga kinni ei maksa ja Ida-Virumaal teatakse ju veel eriti hästi, milline on olukord piiri taga,? arutleb Kallas.
    Ida-Virumaa lastekaitsespetsialisti Andres Julle sõnul on piirkond problemaatiline, seal on kõige rohkem lastekodusid ? seitse ja enamik neist suured. ?Aga meil on asjad läinud paremaks. Kohtla- Järvel ja Sillamäel on tehtud remont, Kohtla-Nõmme sai välisabiga pesumasinaid ning pliite. Vast Narva-Jõesuu on selline, mis pole nii palju abi saanud ja on teistest maha jäänud,? sõnab Julle.
    Naabermaakonnas Lääne-Virumaal on kolm lastekodu, ning uuel aastal avatakse Tapal veel üks, et ära tuua oma lapsed Ida-Virumaa lastekodudest.
    Sotsiaalameti juhataja Tõnis Randlase sõnul on nende lastekodud kõik korras ja lapsed õnnelikud.
    Sotsiaalministeeriumi hinnangul on üks hullemas olukorras olevaid puuetega laste ja noorte asutus Viljandimaal Karulas. Kevadel peaks maja uksed kinni panema. Valmis on pere tüüpi väikemajade ehitamise projekt. Riik on selleks raha eraldanud.
    ?Enam olemasolevaid hooneid ei remondi. Viimastel aastatel on küll korda tehtud Vääna, Tilsi, Pärnu ja Viiratsi, aga rohkem ette ei võeta. Tahaks liikuda selles suunas, et kui võtame käsile ühe halvas olukorras oleva lastekodu, siis viime ta uuele kvaliteeditasemele ? peremajadeks, kus lapsed saavad elada seitsme-kaheksakesi ühes majas, ja anname üle omavalitsusele,? selgitab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Sirlis Sõmer. Tulevaks aastaks on plaanis koostada üleriigiline arengukava, mille eesmärk on pikemas perspektiivis viia suured riiklikud lastekodud olemasolevatest hoonetest välja ning ehitada nende asemele peremajad. Samuti anda lastekodud üle kohalikele omavalitsustele.
    Eestis on 40 lastekodu: 16 riiklikku, 12 omavalitsustele kuuluvat ja 12 eraõiguslikku. 15. novembri seisuga on lastekodudes 1592 last. Pearaha suurus on sel aastal 8?18aastase lapse pealt 6250 krooni ja puudega laste puhul 7539 krooni.
    Sõmeri sõnul riiklike ja eralastekodude puhul majanduslikus ja visuaalses mõttes erilist vahet ei ole. ?Pigem võib väita, et asutuse majanduslik seis sõltub paljuski asutuse juhi aktiivsusest. Üldiselt võib väita, et riiklikes lastekodudes on füüsiline keskkond ehk ruumid suhteliselt heal järjel. Lapsed elavad kahe-kolmekesi toas. Kuigi esineb ka asutusi, kus keskkond võiks olla parem,? sõnab Sõmer.
    Veel on Eestis lastekodusid, mille mahajäämus on suur ja aeg mõnedes ruumides justkui seisma jäänud. Kas just Eesti kõige mahajäänum, kuid kehval järjel olev lastekodu on looduskaunis kohas Narva-Jõesuus.
    Luitunud helesiniseid seinu ilustavad vaid laste ristpistes tikitud seinapildid ja arvukad toalilled. Pruunid lauad, vanad tugitoolid, mis pärit möödunud sajandi keskpaigast, ja televiisor. Üleval laes on aknad, mis lasid valguse asemel sügiseni, kui maja sai uue katuse, vihmavett sisse.
    Saalist pääsevad tubadesse, kus elab kaks kuni neli last. Kõikidele pole jätkunud aknaga tuba, kuid see-eest on seinale kinnitatud vilkuvad kuuseküünlad ning lapsed on katsunud käepäraste vahenditega tube ilusamaks muuta. Viit lastekodu rühma ühendavad pikad, kitsad, kõrgete lagedega hämarad koridorid, mis vonklevad läbi kahekorruselise maja. Sellistes luitunud, kulunud toonides võtavad jõule vastu Narva-Jõesuu lastekodulapsed. Kuid majas on ka paremaid ruume. Soojad pastelsetes toonides hubased toad on imikute ja puuetega laste korpuses. Või siis teisel korrusel, kus on juba jõutud remonti teha. Vaid katuselt sissesadanud veenired ja tubade jahedus reedavad, et kõik pole päris ideaalne. Ja nagu on maja sopiline, labürinti meenutav, täis kontraste, on ka siinsete laste elud keerulised. Igaühel oma kordumatu lugu, miks ta on just lastekodus.
    ?Kui ma neli kuud tagasi siia tööle tulin, oli mul tunne, et siia on koondunud kogu meie ühiskonna viha ja raev,? räägib lastekodu direktriss Erika Tambi. Kombinaadi tüüpi majas on ühe katuse all koos nii imikud, puuetega lapsed kui ka terved ja vanemad lapsed. Koduks on see maja 65-le peamiselt Ida-Virumaa lapsele, noorim neist kolmenädalane ja vanim 22aastane, lisaks veel kuu tagasi majja toodud kassipoeg.
    ?Need, kes suuremast peast siia tulevad, on trotsi täis selle olukorra peale, millesse nad on sattunud oma isa-ema pärast. Sisimas nad ikkagi armastavad oma vanemaid?? lausub Tambi.
    Viimase aja arvud näitavad, et lapsed hüljatakse üha varem. Nelja kuuga on lastekodusse toodud neli imikut. Neist kaks on leidnud ka uue kodu. ?Üldiselt on kuni kolme-nelja-aastastel siit lootus pääseda, suuremaid lapsi ei taheta võtta. Paljusid ei saagi lapsendada ? vanemad vangis või on ära võetud neilt vaid hooldusõigused, alles aga vanemlikud õigused,? räägib Tambi. Päris orbusid on lastekodus vaid 11. Küll on aga vendasid-õdesid ühest perest kolm, teisest koguni viis.
    On ka peresid, kes võtavad mõne lapse vaheajal enda juurde, või siis nädalavahetuseks. ?Üks poiss käib siin samas lähedal ühel perel külas ja nüüd jõulude ajal lähevad neli last tallu jõule veetma,? räägib Tambi. Teistele aga tuleb jõuluvana ja ühiselt minnakse tsirkusesse. Üks sponsor teeb tsirkusesõidu ja piletid välja.
    Jõuluvanal on samuti, mida tuua. Tambi sõnul on jõulud lahedam aeg ja ettevõtted saadavad lastele jõulupakke. Kõike muidugi korraga kätte ei anta, jagatakse mõistlikult, et jaguks pikemaks ajaks.
    ?Eks me peame ikka jõule nii nagu kõik teised. Kõik koos just pole, aga igas rühmas on oma jõulupuu. Meie maja on ehitatud nii, et keskel on pikk koridor ja siis lähevad sealt tiivad, mis on justkui omaette pered,? kirjeldab Tambi.
    ?Mõned ruumid on väga heas korras, aga mõned ei kannata kriitikat. Kuu aega tagasi tahtis tervisekaitse meil koguni köögi kinni panna, et sellistes ruumides ei tohi süüa teha. Aga siis anti ajapikendust,? räägib Erika Tambi.
    Kui köögi remondiks niipea raha näha pole, siis märksa lootusrikkam on laste mänguväljakute projekt, mis nõuaks 350 000 krooni, kuid annaks võimaluse lastele maja ümber tegevust leida. Praegu piirab lastekodu territooriumi võrkaed ja aias pole ühtegi mänguväljakut. Vaid kaks jalgpalliväravat seisavad hoovis.
    Laste pearahast koosnevast eelarvest ei ehita mänguväljakut ega tee ka köögi kapitaalremonti, tunnistab lastekodu juht. Lõviosa eelarvest kulub palkadeks, seejärel kommunaalkulud, toit, riided ja alles jääb pisku.
    ?Meie lapsed on söödetud, joodetud ja riides. Priiskamist just pole. Tänu headele inimestele ja firmadele oleme saanud vahel ka lahedamalt elada,? räägib Tambi.
    Nii näiteks avastasid sel aastal Narva-Jõesuu lastekodu norrakad ja tõid jõulupakke ning humanitaarabina voodipesu, õmblusmasinaid ja koolitarbeid. ?Lastekodu lastele on pakutud kõike, aga see, mida nad tegelikult ootavad, seda pole võimalik pakkuda. Isa-ema antavat kodusoojust ja hellust, seda pole võimalik asendada,? lisab Tambi.
    Et kõike korraga ei saa, püüab lastekodu alustada sellest, et leida lastele tegevust ja valmistada neid ette iseseisvaks eluks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Nõustajad: tehinguturg kukkus, aga vaba raha otsib sihte – ka Eestis
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Jaemüüjad hoidsid USA aktsiaturge vee peal
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
TOP: Pereettevõtete ladviku moodustavad kaubandusärid
Teist korda välja antava Pereettevõtete TOPi esikümnesse maandusid sel aastal ennekõike kaubandusettevõtted, mis tegustsevad veondus- ja transpordisektoris. Esikümne autasustamine toimub esimesel
Teist korda välja antava Pereettevõtete TOPi esikümnesse maandusid sel aastal ennekõike kaubandusettevõtted, mis tegustsevad veondus- ja transpordisektoris. Esikümne autasustamine toimub esimesel
Šiauliai pank peatas rublamaksed, Venemaa marus
Alates tänasest peatas Leedu Šiauliai pank kõik maksed Vene rublades, mis tõi juba sellest teatamise ajal kaasa Venemaa tormilise reaktsiooni.
Alates tänasest peatas Leedu Šiauliai pank kõik maksed Vene rublades, mis tõi juba sellest teatamise ajal kaasa Venemaa tormilise reaktsiooni.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.