Muutub äriseadustik, alanevad maksud ja notaritasud

Uuest aastast kehtima hakkavate käibemaksuseaduse muudatustega täpsustatakse mõisteid nagu eksport, import ja vahendamisteenus.

Käibemaksuseaduse mõistes tekib eksport ainult kauba võõrandajal, seda ka juhul, kui tegelik kauba ühendusest väljatoimetaja või tollideklaratsiooni vormistaja on võõrandaja poolt volitatud isik või ostja.

Impordi mõistet on samuti täpsustatud. Kui impordiks loetakse kauba suunamist tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduurile, siis ei saa impordiks taas lugeda sama kauba pärast töötlemist vabasse ringlusse lubamist. Idee järgi peaks kiirenema ka impordi käibemaksu mahaarvamine, sest mahaarvamise aluseks saab tollideklaratsiooni aktsepteerimise aeg, mitte enam impordi käibemaksu tasumise hetk nagu varem.

Seni polnud käibemaksuseaduses defineeritud, mis on vahendamisteenus. Nüüd defineeritakse, et vahendamine on tegutsemine teise isiku nimel ja arvel. Vahendaja käibe moodustab üksnes vahendamise eest saadav tasu, mille osas on ta tegeliku teenuse osutajaga või kauba võõrandajaga kokku leppinud.

Uuest aastast peavad FIEd, kes seni on "pääsenud" vaid 700 krooni sotsiaalmaksu maksmisega, tasuma minimaalselt 1400 krooni sotsiaalmaksu.

Otseste maksudega seoses muutub uuest aastast kaks asja: tulumaks alaneb 24 protsendilt 23 protsendile ja tulumaksuvaba miinimum on uuest aastast 2000 krooni kuus.

Aktsiisimaksud uuest aastast ei muutu.

Nelja aastaga kogunes töötukassasse tööandjatelt ja töövõtjatelt töötuskindlustusmaksena 2 miljardit krooni. Uuest aastast väheneb maksumäär, sest raha on kassasse kogunenud juba liiga palju.

Töötuskindlustusmakse määr on uuest aastast töötajale 0,6 protsenti töötasult ja 0,3 protsenti tööandjale. Seni maksid töötajad kassasse ühe protsendi oma palgast ning tööandja omakorda tasus veel 0,5 protsenti töötaja palgast.

"Me korjame töötukassasse raha kokku ebamõistlikult palju. Aasta lõpuks tuleb jääk 2 miljardit krooni ja tuleb tunnistada, et riigil pole selle rahaga midagi peale hakata. Raha on seotud kindla kasutusotstarbega, on ebaeetiline hakata seda otstarvet laiendama," on peaminister Andrus Ansip öelnud töötuskindlustusmakse langetamist põhjendades.

Kehtima hakkavad uued keskkonnatasud toovad riigile 250 miljonit lisakrooni ja kergitavad ehitusmaterjalide, keemiatoodete ja jäätmemajanduse hinda.

Ligi kolmandiku võrra suurenevad keskkonnatasud toovad lisaväljamineku eelkõige tarbijatele, sest suurenevad tootmiskulud keemia- ja ehitusmaterjalitööstuses jätavad tootjad tarbijatele kinni maksta. Näiteks E-Betoonelement tõstab betoonitoodete hinda keskkonnatasude kallinemise tõttu 10 protsenti.

Keskkonnatasude tõusu tõttu tõstavad hindu ka prügiveofirmad, sest kallineb prügilatesse jäätmete ladestamine.

Suurim keskkonnatasude maksja Eestis on Eesti Energia, kes näiteks eelmisel aastal maksis keskkonnatasudeks ligi 400 miljonit krooni. Keskkonnatasude hüppelise tõusu tõttu suurenevad Eesti Energia kulutused sel aastal paarisaja miljoni krooni võrra. Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik on öelnud, et hoolimata keskkonnatasude 65protsendilisest tõusust elektri hinda sel aastal tõsteta, vaid otsitakse lisasissetulekuid põlevkivi hinna tõstmisega.

Jaanuaris jõustunud notariaadiseaduste muutmise seadus muudab kinnisvaratehingutega seotud notaritasud kolmandiku võrra odavamaks. Muudatuste eesmärk on muuta odavamaks praegu kõige levinumad tehingud - kinnisasjade müük ja koormamine hüpoteegiga. Notarijärjekordade lühendamiseks on kavas rakendada digitaalallkirja ning anda linna- ja vallasekretäridele õigus teha lihtsamaid tõestamistoiminguid.

Kui varem tuli 800 000kroonise korteri(omandi) ostu-müügitehingu tõestamisel tasuda notarile 2620 krooni (käibemaksuta), siis nüüd tuleb notarile selle tehingu eest tasuda 750 krooni vähem.

Seadusemuudatus muudab kinnisvara ostmise eellepingu alusel praegusega võrreldes poole odavamaks. Sama tasu eest, mis praegu tuleb maksta põhilepingu sõlmimise eest, saab edaspidi sõlmida nii eel- kui ka põhilepingu. Kui sõlmitakse eelleping näiteks 500 000kroonise korteriomandi ostmiseks, siis tuleb notaritasu tasuda 860 krooni ning sama korteriomandi suhtes põhilepingu sõlmimisel samuti 860 krooni (käibemaksuta). Varasema seaduse järgi tulnuks mõlemal juhul tasuda 1720 krooni, kokku seega 3440 krooni (käibemaksuta).

Äriseadustiku muudatused seavad äriühingu juhatuse liikmetele makstava tasu suuruse sõltuvusse äriühingu käekäigust. Kui firmal läheb halvasti ja juhatuse liikmetele seniste hüvede võimaldamine oleks kurjast, näeb seadus ette, et juhatuse liikmetele määratud tasu saab vähendada.

Juhatuse liige vastutab oma varaga, kui ta nõustub tegema ebaseadusliku, äriühingule ilmselt kahjuliku või äriühingu põhikirjaga vastuolus oleva tehingu. "Nende muudatuste eesmärk on seada juhatuse liikme vastutusele selged piirid. Juhatuse liikmena tegutsedes peab olema selgus selle suhtes, missuguseid tehinguid tohib teha ja mida mitte. Kui juhatuse liige on oma tegevuses lähtunud majanduslikust otstarbekusest ning järginud ennekõike äriühingu, mitte näiteks mõne üksikaktsionäri või iseenda huve, ei peaks ta vastutust kartma," kommenteeris justiitsminister Rein Lang.

Uuest aastast on äriseadustikus ka säte, mis peaks idee järgi takistama vara väljakantimist firmast. Selle sätte järgi peab osanik või aktsionär tagastama äriühingule kõik, mis ta on äriühingult ebaseaduslikult saanud.

Majandusaasta aruande kinnitamiseks ei pea ettevõtte enam ilmtingimata koosolekut kokku kutsuma - piisab, kui aruanne kinnitada kirja või elektronposti teel.

Kaob ka kohustus esitada äriregistrile eraldi allkirjanäidis prokuristi, juhatuse liikme, füüsilisest isikust ettevõtja puhul. Kaotatakse senine võlausaldajatele teatamise kord.

Uus tööturuteenuste- ja toetuste seadus teeb töötul tööotsimise pingevabamaks. Idee järgi peaks selle seaduse toimel vähenema inimeste hulk, kes elavad vaid sotsiaaltoetusest ehk on vaesuslõksus.

Poole võrra, aastani, pikeneb tööturukoolitus. Hädaabitöid võib töötut tegema panna kuni 10 tööpäevaks kuus. Stipendiumi saab töötu, kui osaleb koolitusel, mis kestab vähemalt 40 tundi. Varem pidi töötu osalema stipendiumi saamiseks poole pikemal koolitusel.

Uus on ka see, et töötu abiraha hakatakse arvestama nüüd kui sissetulekut. See peaks välistama inimese sattumise nn vaesuslõksu ehk selle, et tööealised inimesed loobuvad tööotsinguist ja püüavad läbi ajada mitmesuguste sotsiaaltoetuste abil.

Iga tööotsija saab personaalse tööotsimiskava, kuhu pannakse kirja tema haridus, oskused, töökogemus ja töösoovid. Olemasoleva info põhjal pakutakse talle töö leidmiseks just neid toetavaid teenuseid, mida ta vajab. Tööotsimiskavva kirjutatakse ka tegevused, mida töötu teeb töö otsimiseks, nt CV koostamine, tööintervjuudel käimine. See annab töötu kohta põhjalikku infot ja võimaldab talle pakkuda sobivaimat toetust.

Esialgu on töötul võimalik vabalt valida endale meeldivat ametikohta. Mida kauem on ta töötu, seda rohkem töid peetakse talle sobivaks. Esimese 20 nädala jooksul peetakse sobivaks töid, mis vastavad varasemale töökogemusele ja haridusele. Kui töötu on olnud tööta kauem kui 20 nädalat, siis on sobivad ka need tööd, mida ta ei ole õppinud või kus tal puudub töökogemus, samuti tähtajalised töökohad.

Kui inimene on esimese 20 nädala jooksul ära ütelnud kolm tööpakkumist, kus ka tööandja oli temast huvitatud, siis on tööhõiveametil õigus arvestada inimene tööotsijate hulgast välja, kuna töötu ei ole valmis asuma talle pakutud töökohale ja seega ei otsi aktiivselt tööd.

Samas ei ole sotsiaalministeeriumi hinnangul reaalne oht, et tööandjad hakkavad uue seaduse jõustudes pakkuma vaid väikesepalgalisi töökohti, sest Eestis valitseb praegu tööjõupuudus väga paljudel elualadel.

Uuest aastast muutuvad hagiavalduse riigilõivud - veidi kallinevad odavamate hagiavalduse riigilõivud, seevastu kallimate hagide puhul riigilõiv väheneb.

Näiteks miljonikroonise hagiavalduse puhul tuleb praegu maksta riigilõivu 46 000 krooni, uuest aastast aga 37 750 krooni.

Paika on pandud ka maksimaalne riigilõiv hagiavalduse esitamisel - kui tsiviilasja hind on üle 11,5 miljoni krooni, on riigilõivu täismäär 1,5 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 750 000 krooni. Senini tuli nii suurte hagide puhul riigilõivu maksta 3 protsenti hagi hinnast ilma piiranguta.