Euroraha kasutamise eest vastutagu peaminister

Mullu 22. detsembril küsis Äripäev oma igapäevases lugejaküsitluses, kas Eesti suudab talle eraldatud ELi abiraha ära kasutada. Kuus vastajat kümnest kahtles selles. Ja õigusega: novembri lõpu seisuga oleme ära tarvitanud 40% mullusest euroabist.

Äripäeva arvates peab euroraha kasutamise protsent sellel aastal järsult tõusma ning selle teokstegemise eest peab vastutama peaminister Andrus Ansip.

Selge poliitilise vastutuse nõudmine peaministrilt on vajalik, sest euroraha jagab nii palju ametkondi, et vastutus hajub. On peaministri asi ministrid tööle panna ja avalikkusele selle kohta aru anda. Andrus Ansip oli ka mees, kes detsembris ELi eelarvekõnelustel edukalt nõudis, et uute liikmete arenguabi küüniks 4 protsendini SKPst.

Igal aastal on ajakirjandus riigiasutusi süüdistanud suutmatuses meile eraldatud summasid rakendada ja ametnikud ennast õigustanud sellega, et üheks eelarveaastaks ettenähtud summasid saab kasutada ka järgnevatel. See aasta on otsustav, sest juba paar aastat oleme leidnud kasutust vaid umbes poolele rahast. Mõni lugeja võib tänast juhtkirja nähes küsida, mis veidraid roogi Äripäeva toimetus aastavahetusel sõi, et oma senisest arvamusest kõrvale kaldub. Oleme ju üldiselt olnud eurotoetuste suhtes skeptilised.

Näiteks kirjutasime mullu sügisel, et ligi pooled 2001.-2003. aastal SAPARDi programmist toetust saanud tööstus-ettevõtted on kahjumis või tulevad vaevu ots otsaga kokku. Ning tegime järelduse, et eurotoetused ei aita tihtipeale ettevõtteid, vaid soodustavad pigem valesse kohta investeerimist.

Sama oht võib ähvardada riiklikke projekte: suurest soovist raha iga hinna eest ära kulutada pannakse see valesse kohta, kuhu läheb ka nõutud omafinantseering. Või tabab neid Sonda sündroom: sellelt abiraha valesti kasutanud vallalt nõuti, et ta maksaks -Euroopa Komisjonile tagasi ligi 8 ja Keskkonnainvesteeringute Keskusele ligi 4 miljonit krooni ehk oma aastaeelarve. Mida pole muidugi kuskilt võtta. Kuid tõsiasi on see, et Eestil on võimalus kasutada aastail 2007-2013 üle 52 miljardi krooni ELi abiraha. Ning meil on suuri plaane, mille elluviimiseks meil endal võimalusi pole. Mõistlik on selle raha eest just paar tükki neist ette võtta. See tähendab, et poliitikutel on aeg ära otsustada, mis võiksid olla need suurprojektid, ja kopp maasse lüüa.

Mõned paljumainitud näited on Tallinna-Tartu maantee laiendus, Ülemiste ristmik Tallinnas ja Saaremaa sild. Äripäev lisas sellesse suurunistuste nimekirja ühes oma mulluses juhtkirjas ettepaneku viia igasse kodusse tasuta internetiühendus ja katta suuremad linnad WiFiga.

Suurte projektide ettevõtmisega on lahendatud ka omafinantseeringu küsimus, mis omavalitsuste jaoks oleks kirstunaelaks. Näiteks ütles rahandusministeeriumi asekantsler Renaldo Mändmets oktoobris Postimehele, et Saaremaa ja mandri vahelise silla rajamisel saaks 2,5 miljardi krooni jagu euroraha ära kulutada ning riigieelarvest saaks ka nõutava 25protsendilise omafinantseeringu osa. Nii et otsustame siis ära, kas tuleb sild või tuleb midagi muud.

Autor: ÄP