Eesti on majandusvabaduselt maailma 7. riik

Kommentaaris kiidab indeksi kaastoimetaja Mary Anastasia O`Grady Eestit, kes on suutnud vahemikus 2001 kuni 2004 oma sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta kahekordistada ja võrdleb meid Tshiiliga.

'Arusaadavalt ei genereeri sissetulekute absoluuttase toetust majandusreformidele, vaid just elatustaseme tõus,' kirjutab O`Grady. 'Selle tõestuseks võrrelge seitsmendaks tulnud Eestit, tillukest rahvast, kes teostas revolutsioonilised reformid 90ndate keskel, 14ndaks platseerunud Tshiiliga, keda on tihti nimetatud arengumaade majandusvabaduse kaanepoisiks.'

'Tshiili hakkas majandust reformima 1973. aastast, kuid on pärast demokraatiateele pöördumist 1989. aastal oma reformide tempot dramaatiliselt vähendanud. Samal ajal Eesti, nagu armastab rääkida ekspeaminister Mart Laar, teostas nõukogude võimu alt pääsemise järel rea kiireid reforme. Tulemus selgitab, miks majanduse liberaliseerimisele on Eestis senini poliitiline toetus, seevastu kui Tshiili turumajandus on isegi parempoolsete poliitikute rünnaku all,' seisab artiklis.

Kui Eestis sisemajanduse kogutoodang inimese kohta peaaegu kahekordistus aastatel 2001 - 2004 7500 dollarini (ligi 100 000 krooni) aastas, siis Tshiilis on 30 aastat pärast reforme kogutoodang inimese kohta ikka alla 5900 dollari (77 000 krooni) aastas.

Eesti on püsinud Heritage Foundation ja The Wall Street Journal koostatavas majandusvabaduse indeksis eesotsas aastast 2002. Mullu jagasime 4. kohta.

Maailma vabaima majandusega riik tänavu on indeksi kohaselt Hongkong, järgnevad Singapur, Iirimaa, Luksemburg, Island ja Suurbritannia. Eesti lähinaabritest on Läti 39., Leedu 23. ja Soome 12. kohal.

Indeks katab 157 riiki ja arvestab muuhulgas maksupoliitikat, administratiivset keskkonda, rahanduspoliitikat, valitsuse sekkumist majandusse, musta turgu ja kaubanduspoliitikat.