Valitsus ei toeta nädalavahetuse pühade eest vaba päeva andmist

Erki Freiberg 05. jaanuar 2006, 00:00

Ka aasta tagasi, kui samasisuline eelnõu Res Publica juhitud valitsuses arutlusel oli, ei leidnud see heakskiitu. Suure tõenäosusega tabab Eiki Nestor ja Peeter Kreitzbergi eelnõu sama saatus.

Rahvaliidu teabejuht Agu Uudelepp ütles, et nemad ettepanekut ei toeta. "Kõigepealt tuleb analüüsida, mida see samm tähendaks ettevõtjatele ja riigieelarvele. Praegune probleemi tõstatamine on tavapärane opositsiooni käitumine, kus emotsionaalselt hästi kõlava eelnõuga üritatakse populaarsust võita," märkis ta.

Eelnõu saab hävitava hinnangu ka Reformierakonna poolt. "Pühade ajal suudavad tööandjad ja töövõtjad omavahel ka ise oma töögraafikud vajaduse korral paindlikumaks muuta," ütles erakonna peasekretär Kristen Michal.

Küllo Arjakas Keskerakonnast ütles, et erakond jagab teiste koalitsioonipartnerite vaateid. "Riigipühal antava vaba päeva mõte on püha tähistamises. Ja pole õigustust anda täiendavat vaba päeva põhjendusega, et riigipüha langes nädalavahetuse peale," sõnas ta.

Tootjate hinnangul mõjuks eelnõuga kehtestatav kohustus pärssivalt Eesti konkurentsivõimele.

BLRT Grupi personalidirektor Heinart Puhkim ütles, et nad pigem ei toeta selle seaduseelnõu vastuvõtmist, sest see ei arvesta nende tootmise iseärasusi. "Paljud laevad saadetakse meile remontimiseks pühadeperioodiks just vabu päevi arvestades, ja selle tõttu me teeme tööd siis, kui tööd on," sõnas ta.

Samal seisukohal oli Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm, kelle hinnangul määravad vabade päevade andmise võimaluse ikkagi ettevõtja võimalused ja nii töötab näiteks toiduainetööstus ka siis, kui teised peavad pühi.

"Puhanud ja rõõmsamad inimesed teevad küll rohkem ja kvaliteetsemat tööd, kuid samas väheneb koos tööaja üldise lühenemisega paratamatult ettevõtte konkurentsivõime, sest saadav lisaefektiivsus ei kompenseeri kaotatud aega," selgitas ta.

Wendre tegevdirektor Vahur Roosaar ütles, et nende ettevõte kannaks sellise seaduse vastuvõtmisel arvestatavat kahju. "Meil on tellimustega terve see aasta kaetud ja väga lihtne on arvestada kokku see toodang ja tulu, mis ettevõttel saamata jääks," sõnas ta.

Roosaare sõnul leiavad normaalsed firmad ise võimalusi töötajate rahulolu suurendamiseks ja selle jaoks ei pea riik seadusega kehtestama mingeid täiendavaid rõõmupäevi. "Pole ju teadmata, et inimesed on seda rõõmsamad, mida vähem on neil tööd, mida suurem on palk ja mida rohkem on neil vaba aega. Kuid kahjuks nii majandus pikalt ei tööta," sõnas ta.

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul pole tal eelnõu heakskiidu kohta praeguse valitsuse poolt erilisi illusioone.

Eestis on aastas 12 püha, mille puhul on ette nähtud vaba päev, ELi vanades liikmesmaades on see number keskmiselt 15. Seaduseparandus annaks aastas lisaks kolm vaba päeva.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 15:41
    Otsi:

    Ava täpsem otsing