Eelmise aasta eurotoetustest 63 protsenti kasutatud

"Laekumise numbrid näitavad, et eurotoetuste jagamine on selle aastaga hoo sisse saanud ning paljud projektid tänaseks edukalt ka ellu viidud," ütles rahandusministeeriumi abiminister Tea Varrak. Aasta varem, 2004. aastal, laekus riigieelarvesse 58 protsenti planeeritud välisabist.

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõuniku Kristi Jõesaare teatel vähenesid seoses eelmise aasta oktoobri lõpus vastu võetud lisaeelarvega planeeritud välisabi tulud ja kulud. Nii vähenes riigieelarvesse planeeritud välisvahendite hulk 6,2 miljardilt 5,8 miljardile. See on ligi 400 miljoni krooni ehk kuue protsendi võrra. "Ministeeriumid tegid oma valdkonna põhiselt vastavalt välisabiprojektide edenemisele ja hinnangutele muudatusi ka eelarves," ütles Jõesaar. Seejuures vähendas ainuüksi põllumajandusministeerium planeeritud välisabi 300 miljoni krooni võrra.

"On loogiline, et esimestel aastatel tegeldakse peamiselt planeerimise, raha kasutamiseks vajalike konkursside korraldamise ja projektilepingute sõlmimisega ning alles järgnevatel aastatel reaalsete väljamaksetega," ütles peaminister Andrus Ansip. Reedese Äripäeva arvamuslehekülgedel kirjutab Ansip, et Eesti on üks edukamaid euroraha kasutajaid.

Ettevõtjad on eurotoetuste taotlemisel olnud väga aktiivsed. "Mitme toetusvaldkonna, näiteks nagu infoühiskonna edendamise või põllumajanduse investeeringute toetuste osas on kõik planeeritud vahendid juba projektide vahel ära jagatud," ütles Varrak. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turundus- ja kommunikatsiooniüksuse juhi Erki Peegli sõnul tekib ajanihe taotlemise ja raha laekumise vahel sellest, et summad saab kätte alles pärast kulutuste tegemist.

Euroopa Komisjoni regionaalarengu peadirektoraadi juhi Alain Roggeri sõnul on Eesti möödunud aasta seisuga uutest liikmesriikidest parim struktuurivahendite kasutaja. Vanadest liikmesriikidest oli teise aasta lõpuks kõige edukam toetuste kasutaja Iirimaa, kellele Euroopa Liit maksis välja 15% struktuurifondide kogumahust. Eestil on vastav näitaja 31%.

Euroopa Liidu struktuuritoetusi planeeritakse viieaastase perspektiiviga. See tähendab, et aastateks 2004-2006 ette nähtud toetusi saab kasutada kuni 2008. aasta lõpuni. Sel aastal laekumata ja kasutamata struktuuritoetused kantakse üle järgmisse aastasse.

Eesti toetuste suurus kasvab veelgi. Eelmise aasta lõpus Euroopa ülemkogul võeti vastu ELi eelarve, mille järgi saab Eesti aastatel 2007-2013 üle 70 miljardi krooni.