EKI: majandus kasvab tänavu 8%

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul jätkub ka sellel aastal Eesti majanduse kiire areng.

"Alates 2000. aastast on Eesti majanduse areng pidevalt paranenud ja kiirendus toimus äsja lõppenud aastal. Eksperdid prognoosivad, et majanduse areng jätkub samas tempos ka sellel aastal," sõnas EKI juhtivteadur Leev Kuum.

Kuumi hinnangul on majanduse hüpe seotud eelkõige Euroopa Liiduga liitumisega.

Euroopa Liidu suunal suurenes möödunud aastal kaubavahetus ligi 30% ja Venemaa suunal ligi 70%.

Toetudes ekspertide arvamustele kinnitas Kuum, et sellel aastal kaubavahetuse kasv jätkub ja paraneb väliskaubanduse bilanss.

Eesti-Vene majandussuhetes on kõige suuremat tõusu oodata turismisektoris, kus prognoositakse üle 10protsendilist tõusu.

Suurimat kasu liitumisest ELiga on seni saanud teenindussektor, halvasti on liitumine mõjunud toiduainetööstustele, kes kasutasid tootmises ida poolt eksporditavat toorainet. Samuti on mõningase tagasilöögi saanud meie transpordifirmad, kes peavad konkureerima madalamat hinda pakkuvate Poola vedajatega.

Sellel aastal muutuvad kallimaks laenud. Leev Kuumi sõnul on see tervitatav, kuna laenude mõõdukas kallinemine jahutab kinnisvaraturgu, mistõttu pole vaja karta kinnisvaramulli lõhkemist.

EKI direktor Marje Josing ütles, et inflatsioon Eestis jääb kõrgeks, küündides EKI hinnangul üle 3%. Kuna Eesti inflatsioon peaks eurotsooniga liitumiseks olema 2,47%, siis võib venida euro kasutuselevõtt.

"Ka meie partnerid Euroopa Liidus saavad aru, et me ei suuda inflatsiooni vajalikule tasemele viia, kuna meie hinnatase jääb ikkagi veel Euroopa keskmisest palju madalamale. On loomulik, et majanduse ühtlustamisel jääb meie inflatsioon lubatust suuremaks," lausus ta.

Josingu sõnul teeb alanud aastal ettevõtjatele suurt peavalu kvalifitseeritud tööjõu puudus. Eriti terav on olukord ehituses. "Meie ehitusettevõtete tootmisvõimsused on ligi 95% ulatuses rakendatud, mis on üks suuremaid näitajaid Euroopa Liidus," sõnas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Ahti Kuningas ütles, et kvalifitseeritud tööjõu puuduse taga on töökäte väljavool ELi ja riigi puudulik kutsehariduse süsteem.

"Täna me näeme, et Eesti kiire majandusarengu üheks mootoriks on olnud odav tööjõud. Ettevõtjad peavad valmistuma selleks, et niisugune olukord ei saa igavesti kesta, sest palgad ühtlustuvad," lausus ta.