Pärnus jagub veel piisavalt ruumi uute kaubanduspindade turuletulekuks

Enn Tosso 09. jaanuar 2006, 00:00

Pindi Kinnisvara Pärnu büroo hindaja Jaanika Juurik osutab sellele, et Pärnusse mahub kindlasti veel uusi kaubanduspindu, kuid nagu ikka, põhilist rolli selle edukuse juures mängib valitav asukoht.

Ta toob välja, et peamiselt oleks ruumi kesklinnast kaugemale jäävates piirkondades, suuremate maanteede ääres (Via Baltica, Tallinna mnt, Lihula mnt). Tallinna mnt ja Ehitajate tee piirkonda on tulemas küll uus Selver, kuid see asub kortermajadest kaugel.

Läheduses on olemas Härma Kaubahoov, mis paistab tema hinnangul kiratsevat, seega ei saa sarnast saatust välistada uue Selveri puhul.

Samas ei ole Ülejõe ja Rääma piirkonnas sarnast suurt kaubanduskeskust. "Ülejõelased kinnitavad aga üsna üksmeelselt, et heast toidukauplusest on puudus," sõnab ta.

Rääma piirkonnas võib uue kaubanduspinna rajamisel olla potentsiaali, arvestades pärast Pärnu uue haigla valmimist suurenenud populaarsust ning hoogustunud arengut, ennustab ta.

Raekülas on suure kaubanduspinna loomine küsitav, kuna Papiniidu-Riia mnt ristmiku kaubanduskeskused on suhteliselt lähedal. Ka väikese kaubanduspinna puhul võib püsimajäämine muutuda küsitavaks, arvestades juba praegu eksisteerivat konkurentsi. Juuriku sõnutsi puudub suur kaubanduskeskus ka Vana-Pärnus. "Kuigi seal on elanike arv väike, suurendab sealset potentsiaalsete klientide arvu asjaolu, et linn on laienemas Papsaare poole ja vastupidi," kinnitab ta.

Juuriku hinnangul kesklinna hetkel suuri kaubanduspindu enam ei mahu, küsitavad on ka väiksemad, arvestades päris mitmete olemasolevate pindade vakantsusega.

"Rannarajoonis sõltuks kaubanduskeskus tugevalt suvistest turistihordidest, mis muudaks püsimajäämise küsitavaks," räägib Juurik.

Ta kinnitab, et väiksematel kaubanduspindadel on mõtet kohtades, kus on olemas juba mingi tõmbekeskus, mis tagab klientide voo. Paiknemine tiheda liiklusega tänava ääres ei paista olevat äri toetav faktor. Üldjuhul paistavad olevat edukad väikesed kaubanduspinnad, mis paiknevad kas suurtes kaubanduskeskustes või nende vahetus läheduses. "Enamasti on edukad ka kesklinnas paiknevatel pindadel tegutsejad," sõnab Juurik.

Arco Vara Kinnisvarabüroo Pärnu osakonna hindaja Merle Siigla kinnitab samuti, et Pärnus on kaubanduspindade lisandumiseks ruumi veel küll. Nõutuimad pinnad on eelkõige kaubanduskeskused ehk n-ö suuremas kogumis, polüfunktsionaalses hoones asuvad pinnad. "Väiksematele, elitaarsetele pindadele on nõudlus suhteliselt piiratud, tegevus koondub siiski eelkõige kaubanduskeskustesse," räägib ta. Huvi on Siigla sõnul kõrge eelkõige pindade ostmise vastu.

Siigla sõnul suveperiood otseselt kaubanduspindade turgu ei mõjuta, kuna enamik pindasid on kaetud aasta ringi ja käibe muutused kaubanduspindade turgu tervikuna oluliselt ei muuda.

Kesklinna tähtsus kaubanduspindade turul on jätkuvalt suur ja arvestades asjaolu, et piirkonnas on vaba maad, on veel ruumi uutele projektidele.

Perspektiivseks äripiirkonnaks on ka Tallinna maantee ja Ehitajate tee ristmiku ümbrus, mis oma logistiliselt hea asukoha tõttu on soodne eelkõige teeninduse iseloomuga kaubandusele (nt auto- ja mööblikaubandus).

Juba niigi toidu- ja esmatarbekaupu pakkuvatest kaubanduspindadest küllastunud konkurents Papiniidu ristmiku ümbruses tiheneb veelgi.

Lisaks suvel uksed avanud Selverile on planeering vastu võetud veel ühe kaubakeskuse/supermarketi ehitamiseks. Peale selle on samas piirkonnas planeerimisel Lidli säästupood.

Tulevikus hakatakse Pärnus tõenäoliselt rohkem rõhku pöörama ka seni suurema tähelepanuta jäänud piirkondadele. Kuuldavasti on sobilike kruntide otsimisega taolistes piirkondades tegelenud rohkem just lähikauplusteketid. Suuremat tüüpi kaubanduskeskuse/supermarketi tõenäolisemaks asukohaks on

aga näiteks Haapsalu ja Tallinna suunal paiknevad väljasõidud.

Ka Pärnu tootmis- ja laopindade turg näitab elavnemise märke ja mitmel ettevõttel on valminud (nt Wendre padjatehas pindalaga 30 000 m²) või valmimas oma tarbeks rajatavad hooned. Põhiline tootmis- ja laopindade arendus toimub jätkuvalt Savi tänava piirkonnas, kuid sealse vakantse maa vähenemise ja kallinemise tõttu hakkab lao- ja tootmispindade arendustegevus rohkem liikuma ka linnaga piirnevatele aladele. Linnalähedastesse piirkondadesse on tekkimas esimesed tehnopargid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 15:41
    Otsi:

    Ava täpsem otsing