Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prominendid langusest hoolimata Tallinki aktsiale truuks jäänud

    Eilset Tallinki aktsionäride nimekirja esimese börsipäeva ehk 9. detsembri nimekirjaga võrreldes selgus, et enamik Eesti avaliku elu tegelastest ei ole Tallinki aktsiaid selle kuu ajaga maha müünud.
    Äripäeva vaatluse all olnud tuntud inimestest on aktsiaid müünud Riigikogu liikmed Imre Sooäär ja Margus Hanson ning aktsiad on kadunud ka maksuameti juhi kohalt Sampo Panka läinud Aivar Rehe nimelt. Rehe peres märkisid 533 aktsiat nii pereisa, pereema kui ka kaks tütart. Eilseks oli 533 aktsiat kadunud vaid pereisa nimelt, kuid tema abikaasa, Hansapanga äritehnoloogia spetsialistina töötava Kristel Rehe 533 märgitud aktsiast oli saanud 22 000 väärtpaberit, mis olid eilse seisuga väärt 1,65 miljonit krooni.
    Kristel Rehe ise Tallinki aktsiaostu eile Äripäevale kommenteerida ei soovinud. Tema abikaasa Aivar Rehe ütles, et alguses märgitud aktsiad on tema nimelt tõesti kadunud, aga perekonnast välja ta neid müünud ei ole.
    "Meie pere hoiab Tallinki aktsiat, oleme pikaajalised investorid ja arvame, et põnevad ajad on veel ees," ütles Aivar Rehe. Ta lisas, et on ju näha, et tegemist on elujõulise aktsiaga. "Samas jälgime kindlasti, mis turul toimuma hakkab," lisas ta.
    Harju KEKi üks omanikke Hans Palla põhjendas oma osaluse suurendamist Tallinkis sellega, et soovis aktsiaid märkida 750 000 krooni eest, aga sai neid kätte vaid 65 000 krooni eest. "Soovisin neid oma aktsiaportfelli kokku saada 100 000 krooni eest, seetõttu ostsin börsilt juurde," kommenteeris Palla. Ta lisas, et osaluse suurendamiseks ta praegu vajadust ei näe. Tallinki aktsiad moodustavad sealjuures mehe enda sõnul suhteliselt väikese osa tema aktsiaportfellist. "Loodan, et Tallinki aktsia hakkab tõusma, kui neil õnnestub ära osta Silja Line," märkis Palla. Ta lisas, et aktsia hinna suunanäitajaks saavad kindlasti ka lähipäeval avaldatavad kvartalitulemused.
    Flora tegevjuht Rita Kull kommenteeris eile, et ostis Tallinki aktsiaid juurde, sest ei saanud neid nii palju, kui märkis. "Minu meelest on Tallink atraktiivne ja arenev ettevõte," ütles Kull. Ta selgitas, et on investeeringut Tallinkisse pidanud algusest peale pikaajaliseks ning ei ole aktsiaid ostnudki eesmärgiga kiirelt müüa.
    Oma 380 Tallinki aktsiat on maha müünud Riigikogu liige Margus Hanson. "Aasta lõpus olid mul suuremad väljaminekud ja seetõttu tuli aktsiad maha müüa," põhjendas Hanson. "Saladus pole muidugi ka see, et Tallinki esimesed nädalad börsil valmistasid pettumuse," ütles ta.
    "Vaatasin just täna (eile - toim.) põgusalt, et Tallinki aktsial oli päris tõsine kukkumine, võib-olla tuleks mingi hinna juures aktsia ostmine jälle isegi kõne alla," lisas ta.
    Eile sai läbi Tallinki aktsia stabiliseerimisperiood ning aktsia peab ise, ilma Citigroupi tugiostudeta, hakkama saama.
    Võrreldes eelmise aasta oktoobri algusega on samaks jäänud Tallinki varasemate väiksemate omanike osalused. Tänase Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki osalus Tallinkis on jätkuvalt 52 000 aktsiat. Nagu oktoobri alguses, nii kuulus ka eile rahandusminister Aivar Sõerdile 40 000 Läänemere suurima laevafirma aktsiat. Oma osalust ei ole varasemaga võrreldes vähendanud ka Neinar Seli, kelle firmale Rondam kuulus ka eile 640 000 aktsiat.
    Tallinki juhtkonnast on osalus samaks jäänud Kalev Järvelillel, ka praegu kuulub talle 319 200 aktsiat. Muutmata on oma osaluse firmas jätnud ka skandaalne ärimees Jaan Toots, kellele kuulus ka eile 40 000 Tallinki aktsiat.
    Tallinki eelkäijas Hansatee Grupis töötanud ning praegu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusala asekantsleri ametis oleva Taivo Kivistiku osalus on samuti püsinud 220 000 aktsial.
    Võrreldes oktoobriga on Infortari kaudu oma osalust laevafirmas suurendanud ka Tallinki üks suuromanikke Enn Pant. Tema isiklikul kontol olev osalus on kolme kuuga kasvanud 100 000 aktsia võrra, 577 000 väärtpaberini.
    Samuti on osalust veidi kasvatanud Enn Pandi õde Eve Pant. Tema nimel oli oktoobri alguses 123 800 aktsiat, eile oli tema isiklikul kontol 125 000 aktsiat. Ka Keijo Erkki Mehtonen on võrreldes oktoobri algusega kergitanud osalust 42 000 aktsia võrra, 999 600 väärtpaberini. Samuti on osalust suurendanud Andres Hunt, kelle 84 000 aktsiast oli eilseks saanud 127 475 aktsiat. Isiklikule kontole on aktsiaid juurde ostnud ka Ain Hanschmidt, varasema 278 920 aktsia asemel kuulus talle eile 308 920 aktsiat.
    Võrreldes oktoobri algusega on oma 80 000 Tallinki aktsiat müünud ärimees Enn Veskimägi. Vähendanud on osalust Hansatee kunagine turundusdirektor ja tänane Peoleo hotelli omanik Viljar Jaamu. Tema 317 000 aktsiast oli eilseks järele jäänud 117 000.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Uus linnavõim vahetas välja Tallinna Hambakliiniku nõukogu ja juhi
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.