• OMX Baltic−0,15%274,96
  • OMX Riga0,35%886,25
  • OMX Tallinn−0,54%1 744,72
  • OMX Vilnius−0,1%1 041,84
  • S&P 500−0,36%5 838,6
  • DOW 30−0,47%42 861,64
  • Nasdaq −0,85%18 345,27
  • FTSE 100−0,38%8 260,93
  • Nikkei 2250,77%39 910,55
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,33
  • OMX Baltic−0,15%274,96
  • OMX Riga0,35%886,25
  • OMX Tallinn−0,54%1 744,72
  • OMX Vilnius−0,1%1 041,84
  • S&P 500−0,36%5 838,6
  • DOW 30−0,47%42 861,64
  • Nasdaq −0,85%18 345,27
  • FTSE 100−0,38%8 260,93
  • Nikkei 2250,77%39 910,55
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,33
  • 10.01.06, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigieelarve ülejääk oli esialgsetel andmetel 2,4 miljardit krooni

Eelarve ülejääk suunatakse olulises osas 2005. aastal tegemata jäänud ja 2006. aastasse üle kantud kulude katteks. Nimetatud kulude täpne maht selgub jaanuarikuu jooksul. Lõplikud andmed eelmise aasta riigieelarve tulude ja kulude kohta esitatakse riigi majandusaasta koondaruandes, teatas andmed edastanud rahandusministeerium.
Rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et ülelaekunud tulud, millest on maha arvatud ülekantavate kulude katteks minevad vahendid, oleks otstarbekas suunata esimese pensionisamba reservide täiendamiseks.
"Möödunud aasta eelarvepoliitiliste otsuste tagajärjel paranes riikliku pensionikindlustuse ehk esimese pensionisamba rahastamine: pensionikindlustuse reservi eraldati muude maksutulude arvel lisaeelarvega 113 miljonit krooni ning 2006. aasta eelarvega 100 miljonit. 2005. aasta lisaeelarvega suunati sinna ka kogu 2004. aasta ülelaekunud tulu. Tagamaks pensionikindlustuse pikaajalist jätkusuutlikkust, oleks otstarbekas eelmisel aastal rakendatud praktikat jätkata," põhjendas rahandusminister oma ettepanekut.
2005. aasta riigieelarve tulude kogumaht koos välistoetustega oli 55,2 miljardit krooni, sellest täideti 99,8 protsenti. Kulude maht oli 54,9 miljardit, millest tehti väljamakseid 96 protsendi ulatuses.
2004. aastal laekus riigieelarvesse 46,7 miljardit krooni ehk 96,3 protsenti aastaks kavandatud tuludest. Aastaga kasvas riigieelarve laekumine 18,2 protsenti.
Maksutulusid laekus aasta jooksul 45,9 miljardit krooni ehk 102,6 protsenti kavandatust, sellest detsembris 4,3 miljardit krooni. Eelarvesse oli maksutulusid planeeritud 44,7 miljardit, maksutulude ülelaekumine oli seega ligi 1,2 miljardit krooni. 2004. aastaga võrreldes laekus maksutulusid 6,6 miljardi krooni ehk 16,9 protsenti enam.
Autor: ÄP

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.24, 14:32
Kulla hind tegi 8 aasta suurima kvartaalse tõusu. Mis saab edasi?
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele