Riik kaalub Raudteelt 36 miljoni nõudmist

Trahvi põhjustajaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul Eesti Raudtee, kes kasutas riigi vahendatud Euroopa Liidu abiprojekti Phare raha valesti. Raha oli ette nähtud investeeringuteks raudteerööbastesse.

Euroopa Komisjoni audiitorite otsuse kohaselt hilines Eesti Raudtee 60 protsendi projektis ettenähtud rööbaste paigaldamisega. Osa rööpaid jõudis lõpuks hoopis teelõikudele, mida projektis ette nähtud polnud. Euroopa Komisjoni nõutud leppetrahvi suurus oli 60% rööbaste kogumaksumusest ehk 36,2 miljonit krooni.

"Vastutav on eeskätt Eesti Raudtee," ütles majandusministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva Vanamb. Lisaks ei informeerinud Vanambi sõnul Eesti Raudtee plaanist projekti tingimusi eirata ministeeriumi ega Euroopa Komisjoni ja seega ei saanud riik leppetrahvi ennetada.

"Kahjunõude esitamine Eesti Raudtee vastu on tõsiselt kaalumisel," ütles Vanamb.

Samas kinnitas ta, et trahvil ja plaanil suurendada riigi osalust Eesti Raudtees aktsiakapitali laiendamise teel ei ole ühest seost.

Eesti Raudtee enamusosaluse erastaja BRS võttis 2001. aastal aktsionäride lepinguga endale kohustuse suurendada Euroopa Liidu abiprogrammidest saadud vahendite arvel aktsiakapitali riigi kasuks.

"Siis oli kõneksolev Phare projekt käimas ja aktsionäride lepingu see punkt põhineb just sellel projektil, vastavalt oli informeeritud ka Euroopa Komisjoni," kinnitas Vanamb.

Eesti Raudtee arendusdirektori Raivo Vare sõnul kasutab riik kõiki võimalusi ettevõtte vastu surve avaldamiseks. "Praegu käib üks teine protsess, mille mõjutamiseks on siis leiutatud igasuguseid naljakaid-vahvaid viise, üks nendest on see," ütles Vare.

Vare kinnitusel ei ole Eesti Raudteel trahvinõudes mingit süüd, hoopis riik jättis oma funktsioonid täitmata. "Keegi peab ju ikka kunagi süüdlane olema, kuna Euroopa nõudis trahvi sisse," lisas ta. "Raudtee kui firma on käitunud korrektselt ja muud mul midagi lisada ei ole."