• OMX Baltic0,44%265,87
  • OMX Riga−1,01%875,85
  • OMX Tallinn0,11%1 689,26
  • OMX Vilnius0,53%1 020,87
  • S&P 5000,9%5 751,07
  • DOW 300,81%42 352,75
  • Nasdaq 1,22%18 137,85
  • FTSE 100−0,02%8 280,63
  • Nikkei 2250,22%38 635,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,01
  • OMX Baltic0,44%265,87
  • OMX Riga−1,01%875,85
  • OMX Tallinn0,11%1 689,26
  • OMX Vilnius0,53%1 020,87
  • S&P 5000,9%5 751,07
  • DOW 300,81%42 352,75
  • Nasdaq 1,22%18 137,85
  • FTSE 100−0,02%8 280,63
  • Nikkei 2250,22%38 635,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,01
  • 12.01.06, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Arvutiturg kasvas kümnendiku võrra

Kolmest esikohafirmast kaks - Ordi ja ML Arvutid - kasvatasid tootmist vastavalt 36 ja 6,5 protsenti, K-Arvutisalongil aga tootmine vähenes 9,9 protsendi võrra.
Protsentuaalselt ei olnudki Ordi kasv kõige suurem, küll oli aga hüpe märgatav arvutite arvus - Ordi tootis 2005. aastal 6943 arvutit rohkem kui eelmisel aastal. Protsentuaalselt kasvasid kõige rohkem sülearvutite tootmisega tegelev Desknote - 114% ja GenNet Lab, kellel kasvu koguni 115%.
Eri firmadest arvuti ostjate eelistused on vägagi erinevad: "Üldiselt annab tunda, et üha rohkem soovitakse investeerida arvuti vastupidavusesse ja pikemasse perspektiivi," kommenteeris GennetLab ASi juht Urmas Kungla.
Samas on Ordis toodetud ja müüdud arvutitest umbes 80% just odavama hinnaskaala arvutid.
2005. aastat võib julgelt nimetada Ordi aastaks - kui 2004. aastal jäädi ML Arvutitele 2433 arvutiga alla, siis 2005. aastal edestati oma põhikonkurenti juba 3095 arvutiga.
Teisest küljest oli aasta suurim taandareng arvutitootmises K-Arvutisalongis, mille toodang vähenes 2004. aastaga võrreldes 1079 arvuti võrra.
Eesti arvutiturul möödus 2005. aasta suuremate muutusteta - vanadest tegijatest keegi pankrotti ei läinud.
Ainus uus firma Äripäeva arvutitootmise tabelis on 2004. aastal asutatud arvutisalong Rover, kelle andmeid on meie tabel kajastanud alates 2005. aasta maist.
Sülearvutite osakaal on kiiresti kasvanud. Äripäev hakkas sülearvutite kohta eraldi arvestust pidama 2004. aasta aprillist.
Võrreldes mõlema aasta üheksat viimast kuud, on näha, et 2005 toodeti üle kahe korra rohkem sülearvuteid kui 2004. Üheksa kuu tootmisnumbrid on vastavalt 10 136 ja 4392 sülearvutit. Kokku toodeti 2005. aastal 11 876 sülearvutit, mis teeb juba üle 16 protsendi Eestis toodetud arvutitest.
"Oodatult olid detsembri aktiivsemateks ostjateks kodukasutajad. Eelmise jõuluperioodiga võrreldes kasvas kõige enam sülearvutite müük," sõnas ML Arvutite tegevjuht Mait Rahi.
Jõulumüügi prognoosid olid firmades tegelikest müüginumbritest suuremad.
Ordi tegevjuhi Ülle Kivirähki sõnul on tagasihoidliku detsembrikuu taga mitu tahku. Esiteks kindlasti see, et arvutite tootmise kasv on jõudnud ca 40% tasemele ja sealt edasi Skandinaaviaga ühele pulgale pääseda on raske. Lisaks klientide kasvav laenukoormus ja edukad müügikampaaniad septembris.
Kaudne süü tagasihoidlikus arvutimüügis on ka riist- ja tarkvaratootjatel. Microsofti operatsioonisüsteemi uue versiooni väljatulek on veninud ning praegune XP töötab olemasoleva riistvara peal piisavalt kiiresti ning inimestel pole "karjuvat" vajadust oma arvutiparki uuendada.
Jaanuaris on hulgimüügifirmad mitmeid Läänes toodetud brändinimedega sülearvuteid soodushindadega müünud, sest jõuluks varutud, kuid müümata jäänud partiid tuleb kiirelt realiseerida.
Kivirähki sõnul on edaspidine kasv Eesti väikest arvutiturgu arvestades problemaatiline ning töö käib piiri taha laienemiseks.
Lätisse on Ordi juba läinud ning plaanis on varsti ka Leedus tegevust alustada.
"Viimase kahe aastaga on inimeste hoiakud muutunud - üha rohkem eraisikuid ostab oma arvuti kaubanduskeskustest," sõnas Kivirähk.
Autor: Alar Pardla

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.10.24, 18:00
Investeerimiskulla ABC I – investeerimiskuld kui mõiste, spread, investeeringu jaotamine
Kuld on eraisiku jaoks üks lihtsamaid ja kergemini arusaadavamaid viise investeerimiseks. Füüsilise kulla ostmine ja müümine ei nõua erilisi eelteadmisi ning investeerimisalast kogemust. Piisab teatud põhitõdede mõistmisest ning nende järgimisest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele