Ime on sündinud. Maksude alandamiseks on raha koos

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 11. jaanuar 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ime on sündinud. Maksude alandamiseks on raha koos
Eelmise aasta 18. märtsil ilmus Äripäevas toimetuse prognoos, mille kohaselt laekub 2005. aasta riigieelarve kahe miljardi krooniga üle. Väitsime, et riigil on olemas raha tulumaksumäära 20 protsendile langetamiseks. Poliitikud vaidlesid vastu.
Tollane majandusminister Andrus Ansip pidas Äripäeva prognoosi imeks ja ütles, et tema imedesse ei usu. Praeguse majandusministri Edgar Savisaare nõunik Heido Vitsur aga lausus, et iga natukene majandust jagav inimene saab aru, et Äripäev eksib ning tegi panuse maksutulude alalaekumisele.
Äripäeval on hea meel, et ime on sündinud. 2005. aasta riigieelarve laekus vaatamata lisaeelarve tegemisele 2,4 miljardi krooniga üle. Kordame aastatagust ettepanekut: maksureform on võimalik viia läbi kiirema tempoga. Näiteks tagasiulatuvalt alates 2006. aastast tuleb tulumaksumäär langetada 20 protsendile.
Maksumäära alandamine annab inimestele võimaluse otsustada raha üle, mille kulutamine riigile peavalu teeb. On ju peaminister Andrus Ansip ja rahandusministeeriumi tulevane kantsler Tea Varrak meedias kurtnud, et raha on, aga häid projekte pole piisavalt. Mida lühemaks jäävad riigi näpud kodanike rahakotis, seda parem on see riigile tervikuna.
Üks asi, mida Eestit üldiselt kõrgete hinnetega pärgavad rahvusvahelised indeksid meile ette heidavad, on kõrged valitsuskulud. Näiteks langes Eesti Wall Street Journali ja Heritage Fondi majandusvabaduse indeksis suuresti just sellepärast neljandalt kohalt seitsmendaks. Tõsi, valitsussektori kulutusi tõstab ELi abirahade kasv, kuid kõrged valitsuskulud on meie probleemiks olnud juba enne euroraha saabumist. Koletis vajab väikest näljutuskuuri.
Maksukoormuse vähenemine aitab pisut tasakaalustada tööjõukulude kasvu, mida peetakse lähiaastatel üheks suurimaks probleemiks välisinvesteeringute riiki meelitamisel.
Eesti julge edasisamm võetud kursil oleks suurepärane signaal aeglase majanduskasvu ja kõrgete maksude paradiisis Euroopa Liidus. Saadaksime Euroopa kaaskodanikele kaks sõnumit.
Esiteks: Eesti ei kavatse alluda osa Euroopa liidrite arvamusele, et meie maksud on nende asi. Ei, see on iga riigi enda poliitika. Ja teiseks, maksude alandamine tõstab, mitte ei alanda riigi konkurentsivõimet. Eesti alandab makse, aga muutub kogu aeg rikkamaks. Aastaga kasvas riigieelarve laekumine 18,2 protsenti ning mullu oktoobris võttis Riigikogu juba vastu ühe 2,1 miljardi krooni suuruse lisaeelarve. Majandus kasvas 10 protsendi tempos.
Saab väita, et eelmisel aastal laekus üle sotsmaksu ja käibemaksu, kõige halvemini aga tulumaksu. Seetõttu ei ole võimalik tulumaksumäära enam langetada. Tegelikult on tulumaksumäära alanemine seotud teiste maksude parema laekumisega. Ja kui kasutame eelmise aasta ülelaekumist sel aastal maksumäära järsemaks langetamiseks, siis ei tekitaks see 2006. aasta riigieelarvele mingeid probleeme.
Te olete võib-olla väsinud lugemast meie juhtkirjades, et tuleb alandada tulumaksu. Rauda tuleb aga taguda, kuni see on kuum. See 2,4 miljardit on tõhus relv, mida me saame oma heaolu ja konkurentsivõime tõstmiseks ära kasutada.
Autor: ÄP
Hetkel kuum