Investor Toomas teenis nelja aastaga miljon krooni

Annika Matson 12. jaanuar 2006, 00:00

Investor Toomas alustas reaalse miljoni krooni paigutamisega aktsiatesse täpselt nelja aasta eest, 2002. aasta alguses. Kahe miljoni krooni piir ületati eelmisel reedel.

Investeerimisotsuseid on peamiselt teinud Äripäeva analüütik Raivo Sormunen. Samas on toimunud ka tulised vaidlused börsitoimetuse sees mõnede aktsiate ostu üle.

Investor Toomase idee käis välja Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov, kes kutsus börsitoimetuse juhi Tõnis Oja ja Äripäeva Kirjastuse finantsjuhi Toomas Truuverki 2001. aasta lõpus enda juurde ja ütles, et annab investeerimiseks miljon krooni. Siis sai maimukesele välja mõeldud ka nimi Toomas. Ta oli legendi järgi miljoni krooni vaba rahaga väikeärimees.

Paika said pandud ka investeerimisprintsiibid. Need nägid ette, et investor Toomas soovis raha aktsiaturgudele investeerida 30 aastaks, et endale vanaduspõlves korralik äraelamine tagada. Samuti oli kindel, et investeerida võib igale poole maailmas ja et investeeringud võiksid jaotuda kümne ettevõtte vahel, mis kuuluksid eri sektoritesse. Püüda tuleks investeerida korraliku kasumlikkusega firmadesse, mis suudavad dividende maksta, ning tähtis on, et ettevõte ei oleks fundamentaalnäitajate poolest väga kõrgelt hinnatud.

Investor Toomase investeerimisstrateegia on suhteliselt konservatiivne ja ette nähtud kriteeriumite tõttu on kõrvale visatud ka paar päris kõva tootlust pakkunud investeeringut.

"Mäletan, et kaks investeeringut, mille poole Toomas kiikas, jäid tegemata, sest ettevõtted olid fundamentaalselt väga kallid ja investor Toomas ei tihanud, hoolimata nende tugevusest, raha sinna paigutada," märkis Sormunen. Ostmata jäi hammastele implantaate tegeva Nobel Biocare aktsia, mis oli selleks ajaks juba kõvasti tõusnud, aga rallis ka pärast meie tähelepanu orbiiti sattumist 400 Rootsi kroonilt 1600 Rootsi kroonile.

Õnnestunuks peab Sormunen tehinguid Eesti aktsiatega, näiteks Hansapanga ja Baltikaga.

Hansapanga aktsiat ostis Toomas enne fondiemissiooni, mitme ostu keskmiseks hinnaks tuli 180 krooni ehk siis pärast fondiemissiooni keskmiselt hinnaga 45 krooni aktsia.

"Osa sai maha müüdud 130 krooni piirimail, aga enamiku aktsiatega sai õnneks ära oodatud Swedbanki väljaostupakkumine 211 krooni tasemel," meenutas Sormunen.

"Suurimaks põrumiseks võib pidada tehingut spordiklubide keti Bally Total Fitnessi aktsiaga, kaotus oli paarkümmend tuhat krooni," ütles Sormunen.

Enne tõusule pööramist sai maha müüdud ka Nokia aktsia, kuna selle abil õnnestus 2004. aasta lõpus vähendada väärtpaberite võõrandamisega saadud kasumit ja tulumaksu maksmist. "Aktsiat hoides oleks võit olnud praeguseks juba märksa suurem," nentis Sormunen.

Investor Toomas on üsna konservatiivne investor. Meie taotlus on, et investor Toomas oleks ettevõtlik inimene, kes ei ole samas professionaalne investeerija. Siiani on see õnnestunud. Osutaksime karuteene lugejatele, kui Toomasest saaks spekulant ja ta oleks sealjuures veel ka edukas.

Nelja aastaga miljon kahekordistada on hea saavutus. Iga ettevõtlik inimene oleks sellise tootlusega kindlasti rahul.

Spekulatiivse olemusega inimesed küsivad tihti, miks investor Toomas nii passiivne on ja midagi äkilisemat ei tee. Rahulikumad investorid peavad teda väga huvitavaks ning ta on neissegi süstinud idee, et peaks isegi investeerimist proovima. Inimeste toomine lähemale investeerimisele ongi meie eesmärk Toomasega.

Igasugu mänge on maailma majanduslehtedes ikka korraldatud, kuid investor Toomase laadset pole seni ükski leht teinud. Toomase edu on innustanud ka teisi majanduslehti midagi sarnast tegema. Eriti vaimustuses on ideest lätlased ja leedukad.

Investor Toomas on olnud tulusaimad ja omanäolisemaid ajakirjanduslikke eksperimente kogu Euroopas.

Minu jaoks on Toomas olnud algusest peale pisut flegmaatiline investor. Näiteks ei suutnud ta alguses kuidagi otsustada, kuhu investeerida, ning teenis vaid intresse.

Nelja aastaga miljon kõlab uhkelt, kuid mitte aastatel 2002-2006 ning mitte siis, kui su algkapitaliks oli miljon. Pean ennast ettevaatlikuks investoriks, kuid 40 protsenti aastas pidanuks ka Toomas teenima. Seega võinuks tema portfelli tänaseks väärtuseks olla 3 841 600 krooni ning kasvik oleks ligi kolm korda suurem. Toomase viga oli see, et ta alahindas tippu ronivat Eesti turgu. Hansapank, Merko, Tallinna Kaubamaja olid 2002. aastal väga kindlad valikud.

Tulevikus tahaks näha Toomase kõrval näiteks Mihklit, kes teeb rohkem tehinguid, riskib ning seetõttu vahel ka kaotab, kuid hetk hiljem juba vaimustub pöörasest edust.

Arvan, et investor Toomas on väga hea idee selleks, et selgelt ja kujundlikult näidata investeerimise kasulikkust.

Nelja aastaga esialgsele miljonile miljon juurde teenida on korralik tulemus. Eelkõige sellepärast, et näidata - sukasääres raha hoidmine on riskantsem tegevus kui investeerimine. Alati on investoreid, kes saavad kuulsaks sellega, et teenivad rohkem, kuid kui nad peaksid miinusesse langema, siis nende populaarsus langeb üsna kiiresti. Keskmine investor peaks hoidma just sellist riskitaset, mis ei ähvarda alginvesteeringut.

Investeerimisstrateegia on Toomasel olnud mõistlik. Portfell on piisavalt hajutatud ja ei ole eriti järgitud nn populaarseid investeeringuid. Kõrgemate riskide võtmine ei ole minu arvates põhjendatud.

Olen isegi Tallinna börsilt aktsiaid ostnud, mis osaliselt kattuvad Toomase portfelliga. Eesti aktsiaturgudel on tulusus olnud korralik, kuid tõenäoliselt on aktiivsemad piirkonnad lähiaastatel mujal. Ma ei ole kunagi teadlikult Toomasega samu aktsiaid ostnud - eelkõige on investeerimisotsuse puhul vaja otsustada ise ja jääda sõltumatuks trendidest.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 15:42
    Otsi:

    Ava täpsem otsing