Korterelamu ärimaal kedagi ei häiri

Gert D. Hankewitz 13. jaanuar 2006, 00:00

Viimastel aastatel on välja kujunenud uus ehitustrend Tallinnas. Nimelt ehitatakse uusi korterelamuid ka ärimaale, kuhu tegelikult sedasorti hoonet ehitada ei tohi. Et aga kõik juriidiliselt õige oleks, nimetatakse korter ümber külaliskorteriks, see teeb korterelamust ärihoone ning annab ehitajale õiguse sinna, kuhu linn näeb ette büroohoonet või kauplust, hoopis elamu ehitada.

Just sellisel viisil ehitas näiteks Merko paar aastat tagasi Vabaõhumuuseumi tee 5 krundile pea 200 korteriga hoone. Samale tänavale ning samuti ärimaale, number 2a krundile, ehitas ka Koger & Partnerid elamu. Sama nipiga on Koger & Partnerid ehitanud ka Sõpruse puiestee 170, 172 ja Varese 2a asuvad kolm maja. Ärimaal asub ka Pärnu maantee ja Tondi tänava nurgale ehitatav uus kõrghoone Osten Tor, mis valmib SRV, Uus Maa ja Nordea koostöös ning kuhu on kõik külaliskorterid juba müüdud.

Sama nippi kasutab ka YIT Ehitus, kes Sanatooriumi ja Põllu tänava ristile äri- ja sotsiaalmaale luksuskortereid ehitab. Firma enda selgituste kohaselt rekonstrueeritakse platsil pesumajast pansionaati. Eesti Päevalehe andmeil müüdi aga majadesse juba paari miljoni krooni eest neljatoalisi numbritube.

Selline tegevus kedagi ei häiri, ehitajad-arendajad võtavad seda paratamatusena. "Meie jaoks on hästi, et nii on," sõnas YIT Ehituse juht Priit Sauk vastuseks küsimusele, kes asjas võitjad-kaotajad on. Tema sõnul on kaks põhjust, miks ärimaalt korterelamuid leiab. Esiteks lubab seadus juriidiliste nimetuste abiga elamu ärihooneks teha. Teist põhjust Sauk nimetada ei tahtnud, kuid nõustus sellega, et maa sihtotstarbe muutmine võtaks firmal liiga kaua aega, mille jooksul seisaks ehitusprojekti alla pandud raha lihtsalt kinni ning tulu jääks ka saamata. "Meie teeme oma asja seaduse piires edasi," sõnas ta.

Pansionaadi ehitamist kommenteerides ütles Sauk, et pansionaadi all mõistetakse pikemaajalist viibimist hoones, mis ei ole majutusasutus ning kus on lisateenused.

Koger & Partnerite omaniku Andres Kogeri sõnul aga ehitatakse korterelamu tahtlikult ärimaale ning sellisel juhul on mõeldud ka nendele inimestele, kes tahavad korteri pealt teenida seda välja rentides. "Oleme rahuldanud nende inimeste vajadused, kes tahavad äri teha," väitis ta Sõpruse puiesteel asuvate majade kohta. Ta lisas, et paljude maalappide sihtotstarbed on määratud kindlaks aastaid tagasi, praegu on aga ajad muutunud. Krunt, millele kümme aastat tagasi arvati sobivaks ehitada ärihoone, võib täna hoopis elamut väärt olla, rääkis ta.

"Ärimaale ei saa ehitada korterelamut. On olemas selline nimetus nagu apartment house," sõnas Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Igor Volkov ning lisas seletuseks, et sellisel juhul ei osta inimene mitte korterit, vaid osaluse äriprojektis. Sisuliselt ostab inimene ikka korteri, lihtsalt teise nime all. Juttu, et ehitajad riiki või linna nii petavad, ei tahtnud Volkov aga kuulda ning kutsus üles teatama kõikidest juhtumitest, kus ärimaale midagi muud kui ärihoone kerkib. Samuti sõnas Volkov, et siiamaani pole muudetud ühegi külaliskorteritega maja aluse maa sihtotstarvet. Küsimusele, kas siis ehitaja valetab klientidele, kui lubab ärimaa hiljem elamumaaks ümber teha, vastas ta, et see on tarbijakaitse ja politsei rida.

Maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri sõnul on asi lihtsalt omavalitsuse enesekehtestamises, kui ehitajate taolistest tegemistest mööda vaadatakse. "Ei osata "ei" öelda," selgitas ta. Samuti sõnas Kangur, et ärimaalt otse omavalitsuse taskusse minev maamaks on elamumaalt võetavast maamaksust suurem. Kas see võib olla põhjus, miks linn maa sihtotstarvet muuta ei taha, ei tahtnud Kangur spekuleerida.

Tallinna abilinnapea Kalev Kallo sõnul ei hakka linnavalitsus kunagi maa sihtotstarvet ärimaast elamumaaks muutma, kuna ehitajad ei tee sinna korterelamuid ehitades midagi valesti.

Kallo sõnul pole midagi valesti seetõttu, et juriidiliselt on kõik õige. "Korteriomandiks võib olla ka asfaltplats," sõnas ta ning selgitas, et ärihoones võib olla korteri-tüüpi ruume ning ehitajad ei pea isegi kortereid külaliskorteri salanime alla müüma. "Pole mitte midagi seadusevastast, kui on äripind ja korteriomand," lisas ta.

SRV juhatuse liikme Margus Mändmetsa sõnul peitub põhjus, miks Osten Toris kortereid külaliskorterite nime all müüakse, Tallinna seadustes.

"Asja põhjuseks on see, et praegu puudub protseduur või reeglistik, mille abil ärimaa elamumaaks muuta saaks," sõnas ta ning täpsustas, et kuigi tegelikult on see küll olemas, ei toimi reeglistik nii, nagu ette nähtud. "See ongi põhjustanud sellise kahetsusväärse olukorra," selgitas ta.

Mändmets märkis, et praegu, mil on tohutu suur nõudlus kortermajade järele, poleks olnud otstarbeks sellise koha peale ärimaja ehitada. "Oleme seadusandluse hammasrataste vahele jäänud. Tuleb ära oodata hetk, mil õige reglement tekib ja tööle hakkab," sõnas ta ning lisas ka, et linnal oleks õige aeg probleemiga tegeleda, kuna projektide hulk aina suureneb.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 15:42
    Otsi:

    Ava täpsem otsing