Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus tõstis madalapalgaliste riigiametnike töötasu näpuotsaga
Valitsuse heakskiidu pälvinud eelnõu, millega tõstetakse riigiteenistujate kuupalga määrasid 7.-22. palgaastmetel, jätab väiksemapalgaliste ametnike palgatõusu peaaegu hoomamatuks.
Näiteks suureneb madalaima, 7. astme palgamäär 2690 kroonilt 3000 kroonile - palga kasv seega mõnisada krooni. Samas suureneb 22. astme palk vaid 40 krooni - 3940 kroonilt 3980 kroonile.
Peaminister Andrus Ansip ütles eile pressikonverentsil, et peab ebaloomulikuks, et ligi pooled 35 palgaastmest katavad tuhandekroonist vahemikku. "Meil on ligi 15 palgaastet, mis reguleerivad 3000-4000krooniste palkade maksmist. On isegi raske ette kujutada, kui palju peaks sellise tiheduse juures olema palgaastmeid nende ametnike palkade määramisel, kes saavad näiteks 80 000 krooni," märkis ta.
Praegust keskmist palgatõusu ei osanud peaminister nimetada, põhjendades seda ministeeriumite palgaastmete erinevusega. Ansipil näis puuduvat informatsioon, et tegelikult on kõigil ministeeriumitel ühine palgaastmestik ja erandid on vaid mõnedel ametkondadel.
Samuti ei osanud peaminister hinnata, kui suurt osa riigiteenistujaid palgatõus puudutab. Teda ei suutnud aidata ka pressikonverentsil osalenud keskkonnaminister Villu Reiljan ega ka kultuuriminister Raivo Palmaru, kes jäid võlgu vastuse, kui suur osa nende valitsusalal töötavatest ametnikest teenivad 3000-4000 krooni suurust kuupalka.
Rahandusministeeriumi riigihalduse talituse juhi Danel Lehtoja sõnul ei arvestatud käesoleva aasta riigieelarve koostamisel ametnike praeguse palgatõusuga ja seega peavad ministeeriumid raha leidma selle aasta tegevuskuludest. Samas nentis ta, et summad, mida ministeeriumid peavad leidma, on suhteliselt väikesed. Konkreetseid numbreid ei osanud ta eile veel öelda.
ASi Wendre finantsdirektori Veli Piikmanni hinnangul peaks erasektori palgatase olema kõrgem riigitöötajate omast. "Erasektori palgad peaksid olema kõrgemad, sest erasektor hoiab riigi majandust üleval. Sama sooviks ma näha väiksemat diferentseeritust riigisektori palkades," lausus ta.