Eesti elektrivõrku hakkab lähitulevikus Skandinaavia tarbijatega ühendama kokku kolm merekaablit, kui sel aastal käiku minev Estlink edukaks osutub.
Eeldatavasti veel selle aasta hilissügisel pinge alla minev Eesti-Soome merekaabel Estlink ühendab seni vaid Venemaa ja Lätiga ühenduses oleva Eesti elektrivõrgu läänega. Estlink oma 350megavatise võimsusega on küll pigem väike aken Euroopasse, aga sõltuvalt esimese ühendusega avaneva elektrikaubanduse edukusest võib Eesti Energia ehitada veel kaks merekaablit, kirjutab Postimees.
Hiljemalt 20 aasta pärast võiks valmis olla merekaabel Sillamäe lähedalt üle Soome lahe Kotka alla ja teine kaabel Rootsi. Viimane jookseks kusagilt Virtsu külje alt merre ja lubaks Eestil olla tõsine Vene elektri transiidimaa.
Eesti energeetikale täiesti uudse Estlinki merekaabli tehniline nõustaja Raine Pajo märkis, et Eesti geograafiline asukoht soosib elektrikaubandust.
Pajo kinnitas, et Eesti ülesanne on arendada linke nii ida-lääne kui ka põhja-lõuna suunal. Ka Venemaa kavandab merekaablit Sosnovõi Bori tuumajaamast Soome Kotkasse.
Selge on vaid üks ? elektritarbimine kasvab jõudsalt kõikjal. Mitu ühendust annavad ka kindluse, et õnnetuse korral ei jää Eesti vooluta.
Lõuna suunal näeb Eesti Energia tulevikku Sindi-Riia elektrilingi ehitamisel. Eesti ühendused Läti pealinna suunal on Pajo sõnul praegu nõrgad ja vananemas.
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.
Enimloetud
1
Portfelli tahtis osta Hans H. Luik
Hetkel kuum
Portfelli tahtis osta Hans H. Luik
Tagasi Äripäeva esilehele