Merko jättis rahva teadmatusse

Et peatselt kimbutama hakkavat killustikupõuda leevendada, on kolm ettevõtet - OÜ Merko Kaevandused, Paekivitoodete Tehase OÜ ja AS Kiirkandur - alustanud keskkonnaministeeriumi heakskiidul uurimistöödega Nabala paealadel.

Põhjus, miks ettevõtted tundlikule karstialale vaatavad, on lihtne - paasi kaugemalt vedada on kallis ja Tallinna lähiümbruse maardlatele on suures osas majad peale ehitatud või siis on elanikud häälekalt protestinud. Nabalas aga on varud piisavad, hea kvaliteediga, ka on inimasustus kaugemal. Samas pole plaanist vaimustuses Nabala kandi ehk nelja valla elanikud.

Peaaegu 300 hektari suurust maa-ala hõlmavale tükile saaks teha seitse kaevandust. Seni on oma plaanides kõige kaugemale jõudnud Merko. 2004. aastal väljastas keskkonnaministeerium kõigile kolmele ettevõttele geoloogilise uuringu load ja eile pidi Merko esitlema ühele Nõmmküla karjäärialale tehtud keskkonnamõjude hindamise kava. Sellest on teada vaid, et paevaru asub kohati 25 meetri sügavusel, samas põhjavesi on juba 3 meetri sügavusel. See tähendab ca 23G000 kuupmeetrit ööpäevas, mis on suurem kui kogu Saku valla veetarbimine ööpäevas.

Pärastlõunal koguneski Saku vallamajja saalitäis rahvast kuulama, mis arendajal öelda. "Tahaks teada, mis saab veest. Siin on karstiala ja kui kuskil kaevata, siis tahaks teada, mis juhtub," kurdab enne algust Kalju Arulaas Soovara külast. "Kui nad kaevandama hakkavad, siis unustage Tuhala Nõiakaev," ütlesid oma arvamuse sekka ka nooremapoolsed mehed. Otto Ruut Hirtalu külast ütleb otse, et kardab oma veevärgi pärast. "Minu talu jääks küll kaevandusest kaugele, aga kuidas see mõjub? Paas on küllalt sügaval, palju tuleb vett välja pumbata. Kuhu nad selle surnud vee panevad," on mees nõutu. "Kui põhjavesi langeb, on siin kõrb," toetab teda Saustinõmme elanik.

Koosoleku alguses on kohal akadeemikud, kahe valla juhid, Tallinna Vee esindaja, keskkonnaministeeriumi esindaja ja kõvasti külaelanikke, kuid ettevõtte esindajaid ei saabugi. Selgub, et ministeerium neid ei teavitanud. Saalis istunud ministeeriumi esindaja Rein Raudsep asja ei kommenteeri, teatab vaid lakooniliselt, et avalikku arutelu saab olla vaid üks ning algav seda pole.

Seega ei saadud küll pilti Merko plaanidest, kuid arutati asja omavahel. Ning Merko ilmumata jätmine kirjutati ministeeriumi ja ettevõtte vaheliseks infomüraks.

Saku vallavanem Arvo Pärniste teatab rahvale, et vald on teinud ettepaneku keskkonnaministeeriumile, mille järgi tuleks teha kogu Nabala piirkonnale põhjalik hüdrogeoloogiline analüüs. "Kuna tegemist on tundliku karstialaga ja üks vale samm võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi, tahame, et kogu ala põhjalikult uuritaks," sõnab Pärniste ja loeb ette mitu punkti, millele tahetakse vastust.

Mullu novembris moodustasid 16 küla elanikud MTÜ Nabala Keskkonnakaitse Ühing, kes kutsus koosolekule nii akadeemik Anto Raukase kui ka palegeoloog Rein Einasto, kes mõlemad olid seda meelt, et nii tundlikul alal ilma põhjaliku uuringuta midagi teha ei tohiks, ega ka ainult ühest uuringust lähtuvalt. Einasto sõnul pole Nabala alale tehtud hüdrogeoloogilist uuringut, vaid ainult uuritud paepaksust ja kvaliteeti.

"Paas, mis asub Nabala alal, on väärtuslik, hea kvaliteediga, kuid selle kättesaamine on problemaatiline. Kuni meil pole võimsust veealuseks kaevandamiseks, tuleks kaevandada mujalt," sõnas Einasto Saku vallarahvale rääkides.

Keskkonnakaitse ühingu juhi Mihkel Puki sõnul on kummaline, et kui sünnipäevalaps kutsub külalised kokku, siis jätab ise tulemata. "Me ei ole tööstuse vastu, aga seni, kuni pole kindlust, et loodust ei kahjustata, ei saa me lubada kaevandamist," sõnab Pukk.

Nabalas kaevandada sooviva ASi Kiirkandur juhi Tiit Ploomi sõnul on nemad paar auku Nõmmevälja uuringualale puurinud, kuid edasisest on veel vara rääkida, kuigi alternatiive Nabalale on suhteliselt vähe. "Oleme teistest maha jäänud ja käsitleme seda kui ühte võimalikku ala, mitte 100% kaevandamisala," sõnas Ploom.

Kaevandamise teevad tema sõnul keeruliseks kõrge veetase ja kohatine liiga paks mullakiht, samas positiivne asjaolu on, et paas on väga kvaliteetne ja elanikud, keda võiks müra ja tolm häirida, kaugel.

Ploom jagab arvamust, et viie aasta pärast kui mitte varem on praegused kaevandused tühjad ja kriis ukse ees. "Kuna Tallinna ümbrus on maju täis ehitatud ja hoovi peale ei luba keegi kaevandama tulla, peamegi otsima teisi võimalusi," sõnas Ploom, toonitades, et kaalutakse ka teisi variante. Olemasolevaid kaevealasid neil kauaks ei jätku. Kõrnumäe varud on lõpukorral ja Kalda karjääri varud pole samuti põhjatud. "Kaugemat kui 70 kilomeetrit Tallinnast pole mõtet killustikku vedada, tuleb leida koht lähemalt," lisas ta.

"Tegemist on kahetsusväärse juhtumiga," ütles Merko Kaevanduste juhatuse liige Peep Siitam. Siitami sõnul tegid nad tõepoolest keskkonnaministeeriumile vastavalt seaduses ettenähtud korrale ettepaneku korraldada keskkonnamõjude programmi avalik arutelu, mille ees tasuti ka riigilõiv.

Keskkonnaministeeriumile langes nii korraldamise kui ka sellest ametliku teavitamise kohustus. Ministeerium aga kõiki osapooli ei teavitanud, selgitas Siitam.