Nafta tõstab suhkru hinda

Tõnis Oja 18. jaanuar 2006, 00:00

Esmaspäeval avaldas uudisteagentuur Bloomberg prognoosi selle kohta, et kütusehindade tõusu tõttu kerkib sel aastal suhkru hind New Yorgi kaubabörsil (New York Board of Trade) tõenäoliselt 24 aasta kõrgeimale tasemele. Ei, tegemist ei olnud monopoolsete suhkrukasvatajate ähvardusega, kes põhjendavad suhkru hinna tõstmist suuremate kütusekulude tõttu. Suhkru hind tõuseb hoopis sellepärast, et Brasiilia, kes on maailma suurim etanoolitootja, valmistab seda suhkrust ning 80 protsenti kohvimaal toodetud piiritusest läheb kütusena sealsete autode paakidesse.

Suhkur on vaid üheks, ehkki meie jaoks küllaltki ootamatuks näiteks selle kohta, et juhul kui tõuseb nafta hind, ei kaasne sellega mitte üksnes naftasaaduste hinnatõus, millega me oleme nii väga harjunud, vaid varem või hiljem toob see endaga kaasa kõikide energiakandjate hinnatõusu. Suhkur on aga näiteks, et tõusta võivad esmapilgul isegi üsna ootamatute toormete hinnad.

Nafta- ja naftasaadused on tänapäeval kõige laiemalt kasutatavateks kütuseliikideks ning rahvusvaheliselt enim kaubeldud kaup. Sellega kaubeldakse aktiivselt nii Londonis asuval rahvusvahelisel naftabörsil kui ka New Yorgi kaubabörsil, mis teeb naftast ühtlasi kõige likviidsema kütuseliigi. Tänu aktiivsele kauplemisele on võimalik rääkida ka nafta maaUilmaturuhinnast.

Teised kütuseliigid (naftasaadused, gaas, süsi) nii aktiivselt kaubeldavad ei ole, mistõttu ei saa reeglina rääkida ka nende maailmaturuhindadest. Osa naftasaadusi ning looduslik gaas on börsikaubad. New Yorgi kaubabörsil kaubeldakse näiteks bensiini, kütteõli, maagaasi ja isegi söega. Rahvusvahelisel naftabörsil Londonis on kaubeldavate kütuste nomenklatuur mõnevõrra väiksem (raske kütteõli ja gaas). Seega ei kujune suurema osa naftasaaduste hinnad mitte börsil, vaid suurtes naftasadamates, mis tähendab, et tegemist on pigem regiooni, mitte maailmaturuhindadega. Põhja-Euroopas on taoliseks sadamateks Rotterdam, Amsterdam ja Antwerpen, millest laiema tuntusega on Rotterdami sadam. Lõuna-Euroopas räägitakse nn Vahemere hindadest, mis tähendab, et sealsed naftasaaduste hinnad kujunevad Vahemere sadamates.

Sellest hoolimata, et erinevate energiakandjate hinnad kujunevad erinevalt, on pikemas perspektiivis nende suund ühine ning selle suuna määrab ära nafta hind börsil. Ehk teisisõnu, kui nafta hinnatrend on üles, siis hakkavad varem või hiljem samas suunas liikuma kõikide kütuste hinnad alates naftasaadustest ning maagaasist ning lõpetades söe või isegi küttepuudega. Seetõttu on täiesti loomulik, et tarbijatele tõusevad nii maagaasi kui ka põlevkiviõlist saadava kütteõli hind. Kuna aga enne paari viimast aastat oli nafta hind suhteliselt stabiilne, muutusid teiste kütuste hinnad suhteliselt vähe. Kui näiteks 2003. aastal kerkis nafta hind vaid viis protsenti, siis aasta hiljem oli hinnatõus kolmandiku võrra ning möödunud aastal koguni 46 protsenti. Gaasi hind tõusis Londonis aga 2004. aastal umbes viis protsenti ning eelmisel aastal koguni 2,4 korda. New Yorgis oli gaasi hinnatõus väiksem - veidi alla kahe korra, sest sealsel kaubabörsil on maagaas likviidsem kaup.

Ehkki nafta on börsikaup, siis börsihinnaga naftat tegelikult osta ega müüa eriti võimalik ei ole. Nimelt ei ole börsil noteeritud mitte füüsiline

nafta (ega kütteõli või gaas), vaid seal kaubeldakse hoopis tulevikutehingutega (futuuridega). Futuurtehing on kohustus osta või müüa mingit kindla kogust kindla hinnaga kaupa kindlal kuupäeval. Sellest aga tuleneb, et tulevikutehingu positsioon likvideeritakse enne selle realiseerimistähtaega. Tegelikkuses realiseerub börsitehingutest vaid mõni protsent. Kuna börsidel kauplevad peamiselt investeerimispangad ning fondid, siis reeglina pole nad füüsilisest naftast huvitatud.

Nafta börshind on aga indikatsiooniks, mille alusel arvutatakse tegelikult sooritatavad tehingud. Näiteks eile pärastlõunal oli rahvusvahelisel naftabörsil Londonis toornafta märtsilepingute hind 64,10 dollarit ning New Yorgi kaubabörsil 65,25 dollarit barrel. Füüsilise nafta hind Põhjameres oli aga paarkümmend senti odavam, Venemaalt pärineva Uraali naftabarreli hind Rotterdami sadamas aga börsihinnast 3,8 dollari võrra odavam. Hindade erinevus sõltub muu hulgas nafta leiukohast ning koostisest.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing