Lennukaima IT-äri viljad nopitud

Martin Hanson 19. jaanuar 2006, 00:00

"Tuleb olla kannatlik ning müüa õigeaegselt. Ajastus on investeerimise puhul kõige olulisem, tunduvalt olulisem kui ettevõte ise," räägib Joakim Helenius, kelle juhitav Baltic Republic Fund (BRF) paigutas 1999. aastal MicroLinki 70 miljonit krooni lootuses see summa kolme aastaga mitmekordselt tagasi teenida.

Tegelikult olid Heleniuse vahendatavad investorid sunnitud MicroLinki omanikega leivad ühte kappi jätma seitsmeks aastaks, sest uue sajandi esimestel aastatel rippus MicroLinkil hing paelaga kaelas ning Äripäev ennustas, et pikka iga sellele firmale jäänud ei ole.

Suure ja kiire tulu teenimise võimalus asendus Heleniuse jaoks investeeringu päästmisega. Halvima vältimiseks pidi BRF 2000. ja 2001. aastal veelgi rahakotiraudu avama. Mõlemal aastal turgutati MicroLinki 20 miljoni krooniga.

Pärast USA IT-mulli lõhkemist oli ettevõte raskustes ning vajas väga lisaraha. Täiendavate investeeringute tegemisel oli Helenius enda kinnitusel veendunud, et MicroLink õnnestub tagasi vee peale tuua. Vastasel juhul oleks läinud Eesti tuntuim IT-firma likvideerimisele.

"Investeerimispankurina ei saa teha väga täpseid prognoose, milliseks kujuneb sinu investeeringu kasumlikkus, kuid sa teed investeeringu lootuses saada kasumit mitusada protsenti," räägib Helenius.

MicroLinki puhul olid investorid veendunud, et firma kasvab, sest tollane IT-turg laienes Eestis meeletu kiirusega. "Täna tagasi vaadates oleme rahul kasumiga, mille saime, ning oleme eriti rahul, et 2001. aasta järel suutsime ettevõtte tagasi jalule aidata," ütleb Helenius.

Heleniuse meelitas MicroULinki investeerima Allan Martinson, kelle juhtimisel asuti 1998. aastal tegema MicroLinkist Balti riikide suurimat ja kõige kiiremini arenevat IT-firmat. Ettevõte laienes metsiku tempoga. Kui 1999. aastal kuulus kontserni 13 tütarfirmat, siis 2000. aastal oli neid juba 26.

Kui Martinson ettevõtte juhi kohale asus, oli suurem osa MicroLinki varasemast tegevusest maha müüdud. Müümata jäänud tütarfirmasid haldas ML Invest, kelle pangakontol olid mõned sajad tuhanded kroonid, ning Martinson oli selle firma esimene töötaja. Tegemist oli hajusalt ühendatud ettevõtete holding-firmaga.

Martinsoni taktikepi all pandi paika ettevõtte strateegia, mille kohaselt pidi Eestis tegutsev MicroLink laienema teistesse Balti riikidesse. Keskenduti kahele tegevusvaldkonnale - tarkvaraarendusele ja internetile. "Klassikaline dotcom-äri," lausub Martinson.

MicroLinki omanikud ja juhid olid veendunud, et mida suuremaks õnnestub firma kasvatada, seda paremat hinda on võimalik selle eest küsida. Ettevõttesiseselt nimetati kampaaniat "Raw and dirty".

Kasvamiseks on aga tarvis raha. Martinsoni ja tema tollase meeskonna ambitsioonid lõid Eestist vaimustunud investeerimispankur Joakim Heleniuse silmad särama ning mees oli valmis projekti finantseerimises osalema.

Suurushullustusest saadi üle paari aastaga, sest ettevõttesse paigutatud miljonid sulasid nagu esimene lumi. Raha päästmiseks otsustati loobuda ideest müüa MicroLinki kui üht suurt teemanti. Selle asemel üritati eri üksustest kalliskivid lihvida ning need huvilistele maha müüa. See otsus õigustas end ja MicroLinki omanikel õnnestus tehtud investeering lõpuks kümnekordselt tagasi teenida.

?ampanjapudelite avamiseks läheb lähinädalatel, kui lõplikult vormistatakse ettevõtte müük kolmele Balti telekomifirmale - Elionile, Lattelekomile ja Lietuvas Telekomasele. Meedias on läbi jooksnud, et selle tehinguga teenivad MicroLinki omanikud kokku 400 miljonit krooni. Elioni juht Valdur Laid pole nõus tehingu hinda avalikustama, ta on öelnud ainult nii palju, et Elioni osa selles tehingus jääb alla 100 miljoni krooni.

Tõeliseks õnnestumiseks oli MicroLinki Läti tütre SAF Tehnika börsile viimine, mis tõi MicroLinki omanikele sisse ligi 750 miljonit krooni. Sellele tehingule eelnes internetikeskkonna Delfi müük norrakatele 80 miljoni krooniga, lisaks veel väiksemate üksuste müügid. Kokku teeniti tütarfirmade müügiga üle miljardi krooni.

Arvutimüüja Ordi tegevjuht Ülle Kivirähk ütleb, et MicroLinki kadumine ei too kaasa mingeid olulisi muutusi Eesti IT-turul, sest tegemist ei olnud väga suure ettevõttega. Tema hinnangul oli MicroLink Eesti IT-maastikul oma innovatiivsete ideedega parim turundaja.

Möödunud aastal otsustasid MicroLinki umbes 400 miljoni krooni eest osta kolm telekomifirmat eesotsas ElioUniga. Tehing vormistatakse lõplikult selle aasta jaanuaris ning siis avaldatakse ka tehingu maksumus.

"Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon on ühte sulandumas. Me soovime neid kahte teenust pakkuda ärikliendile koos," põhjendab ostu Elioni juhatuse esimees Valdur Laid.

2005. aasta mais tehti ostuotsus, oktoobris saadi Balti riikide konkurentsiametitelt tehingu tegemiseks luba ning Elion omandas 95% MicroLinkist. Edasi müüdi Läti haru Lattelekomile ja Leedu osa Lietuvos Telekomasele. Ostusummat ei olnud Laid nõus avaldama enne tehingu lõplikku vormistamist.

Martinson Trigon Venture Partnersi fond otsib praegu Venemaal uusi IT-pärleid, kuid eriti oluline on pidada silmas, et me suudame juhtida sellist ainult IT-le suunatud fondi Eestist ning põhikohaga investeerida Venemaal.

Eestis otsime me ka kindlasti uusi pärleid, paar tükki on ka silmapiiril. Me vaatame nii Eesti kui ka kogu Baltimaade ettevõtete peale. Samas on oluline leida ettevõtted, kellel on arenguks raha vaja. Hetkel on seis selline, et paljudel on raha piisavalt.

Investeerimisest on Eestis pisut valesti aru saadud. Investeerimine on raha teenimine, mitte raha kinkimine. Riigi loodud riskikapitalifond annab aga raha lihtsalt ideedele. Ma ei usu, et ükski nendest ideedest on kasumlik.

Eestis on raha piisavalt, et investeerida huvitavatesse ja potentsiaaliga IT-ettevõtetesse. Me üritame selliseid pidevalt leida.

Lihtsalt ideega läbi ei löö. Peavad olema inimesed ning kompetents.

Eesti IT-turg on suhteliselt küps ning arvutitootmisega ei saa kindlasti turule täna tulla. Samas oleme me huvitavas seisus, kus välisinvestorite osalus ei suurene, vaid kohalikud tegijad teevad tagasioste ning taastavad oma ainuosalusi. Näiteks võib tuua Webmedia või Helmese. Turuosad mängitakse Eestis ümber. Fenomenid on ka Skype ja Playtech, kes võtavad tööjõudu turult ära.

Pärast Skype'i müüki on Eestis suurenenud erinevate ideede ja lahenduste pakkumine ning oma ideedele investeerijate tagaajamine pea kolm korda. Inimesed on saanud julgust ja soovivad ise midagi ära teha. Samas uut Skype'i ma hetkel ei näe.

Hetkel on minule kõige huvitavam Eesti ettevõte Regio, kuid Jagomägi (Regio juht ja omanik Teet Jagomägi - toim.) oma taktitundelise kasvuplaaniga ei lase, nii palju kui ma ka ise seda sooviksin, riskiinvesteeringuid sisse.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing